Meie koolist

Õppekorralduseeskiri


Õppekorralduseeskiri on teave õppetöö korraldusest VIKKis.


LAE ALLA .pdf

Kinnitatud 02.02.2023. a

1.    Üldsätted
1.1.    Viljandi Kutseõppekeskuse (edaspidi kool) õppekorralduseeskiri reguleerib õppekasvatustööd tasemeõppes.
1.2.    Õppekorralduseeskiri on koostatud haridus- ja teadusministri 28.08.2013 kehtestatud määruse nr 23 “Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord” alusel.
1.3.    Õppekorralduseeskirja muudetakse reeglina enne õppeaasta algust.
1.4.    Õppekorralduseeskirja ja selles tehtud muudatused edastab õppijatele grupijuhendaja ja õppeosakonna spetsialist, eeskiri on kättesaadav kodulehel.

2.    Õppekorralduse alused
2.1.    Kutseõppe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks:
2.1.1.    tasemeõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele  
vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme
õppele;
2.1.2.    täiendusõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse.
2.2.    Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.
2.3.    Teise taseme kutseõppe õpilane omandab 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud.
2.3.1.    Teise taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust.
2.3.2.    Teise taseme kutseõppe lõpetanul on piisav kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus
        töötamiseks lihtsamates ametites.
2.3.3.    Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal
   õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist.
2.4.    Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud.
2.4.1.    Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust.
2.4.2.    Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on piisav kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus     
   töötamiseks lihtsamates ametites.
2.4.3.    Kolmanda taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal
    ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. Põhiharidusega kolmanda taseme    kutseõppe lõpetanu võib asuda omandama keskharidust kutseõppeasutuses või gümnaasiumis.
2.5.    Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud.
2.5.1.    Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu.
2.5.2.    Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased
       põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid.
2.5.3.    Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4.
    kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.
2.5.4.    Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on
    üldjuhul piisav töötamiseks keerukamates ametites.
2.5.5.    Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes ja
    keskhariduse olemasolul kõrgharidusõppes.
2.6.    Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele teadmised, oskused ja hoiakud.
2.6.1.    Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu.
2.6.2.    Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5.
    kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu.
2.6.3.    Viienda taseme lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav
    töötamiseks spetsialisti või tehnikuna liigituvates ametites.
2.6.4.    Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes või
       kõrgharidusõppes.
2.7.    Õppevormid
2.7.1.    Õpe jaguneb statsionaarseks ja mittestatsionaarseks õppevormiks:
2.7.1.1.     statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole
     õppekavajärgsest õpingute mahust;
2.7.1.2.     mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole
     õppekavajärgsest õpingute mahust.
2.7.2.    Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks. Koolipõhise
    õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.
2.7.3.    Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika osakaal
   ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab vähemalt kaks kolmandikku
        õppekava mahust. Töökohapõhist õpet koolis reguleerib töökohapõhise õppe
        rakendamise kord (lisa 1).
2.7.4.    Töökohapõhist õpet rakendatakse kooli, õpilase ja praktikakoha koostöös.
2.7.5.    Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna.    Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast üle jäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid.
2.8.    Õppekeel
2.8.1.    Õppekeel on keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas
    sätestatud õppe mahust.
2.8.2.      Kooli asjaajamis– ja õppekeel on eesti keel.

3.    Õpingud
3.1.    Õpingud on õpilase tegevused õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga seatud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.
3.2.    Õpingud nii füüsilises kui ka virtuaalses õppekeskkonnas ja õpetaja juhendamisel toimuvad kontaktõppena, sealhulgas praktilise tööna.
3.3.    Õpingud töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuvad praktikana.
3.4.    Õpingud, mille käigus õpilane täidab iseseisvalt kindlate eesmärkidega töö- ja õppeülesandeid ja mis on õpetaja poolt tagasisidestatud, toimuvad iseseisva tööna.
3.5.    Iseseisev töö on õppekavast tulenev kindla eesmärgiga õpetaja juhendamisel toimuv õpilase iseseisev tegevus, mis lõpeb töö esitamisega ja hindamisega. Õpilasele antakse õpetaja poolt juhend iseseisva töö tegemiseks konkreetsel teemal. Juhendis tuuakse ära iseseisva töö eesmärk ja õpilane püstitab vastavalt isiklikud eesmärgid. Juhendis määratakse alateemad ja tegevused, vajalikud materjalid ja vahendid, mis viivad eesmärgile. Määratakse sooritamise aeg ja lepitakse kokku hindamises.
3.6.    E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv terviklik õppetegevus, mis toimub nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkonda Moodle eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust.
3.7.    Viirushaiguste leviku tõkestamiseks või muul põhjusel koolipere tervise ja turvalisuse kaitseks võib koolis rakendada distantsõpet. Distantõppe korraldamine koolipere tervise ja turvalisuse kaitseks toimub kooskõlas kooli pidaja, vajadusel Terviseametiga.
3.8.    Distantsõpe on kooli poolt määratud juhendatud õppimine, mille käigus tagatakse õpetajate ja õpilaste vaheline individuaalne suhtlus ja tagasiside. Distantsõpet korraldatakse e-õppena.
3.8.1.     Distantsõppe korral on õpilastele antud selged juhised õppe sisu, strateegijate ja
      õppematerjalide ning õpitoe osas.
3.8.2.     Distantsõppe ajal toimub õppeinfo edastamine ja suhtlus õppeinfosüsteemis (ÕIS).
      Õpilasel on kohustus informeerida kooli õppes osalemise probleemidest, mis on tingitud
  tehnoloogilste vahendite kasutamisega.
3.8.3.     Distansõpe toimub tunniplaani alusel õpetaja poolt määratud viisil. Kool võib rakendada
  distantsõpet individuaalselt, gruppides või kogu kooli ulatuses.
3.9.    Õpingute korraldamisel mittestatsionaarses õppevormis ei kohaldata asjaomase taseme kutseõppe praktika ja praktilise töö mahu sätteid, seejuures peavad õpingud tagama asjaomaste õpiväljundite saavutamise.

4.    Õppe mahu arvestamine
4.1.    Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt e EKAP).
4.2.    Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise teel.
4.3.    Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle. Keskmine arvestuslik õppeaasta jooksul omandatava õppe maht on 60 arvestuspunkti.
4.4.    Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga.

5.    Õppekavad
5.1.    Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavas kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

6.    Kooli õppekava
6.1.    Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks:
6.1.1.    esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda
eelnevate erialaste kompetentside olemasolu;

6.1.2.    jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on  

eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.
6.2.    Kool koostab õppekava kindlale kvalifikatsioonitasemele iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Kooli õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt nõukoguga.
6.3.    Kui õppekava alusel on võimalik omandada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel.
6.4.    Täiendusõppe kavad koostatakse vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

7.    Õppekava moodulid
7.1.    Õppekavades esitatakse õppesisu moodulitena.
7.2.    Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.
7.3.    Moodulile määratud arvestuspunktide arv sõltub mooduli eesmärgist ja õpiväljunditest.
7.4.    Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks:
7.4.1.    Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud
    õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud.
7.4.2.    Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid mahus ja
valikus, mis on vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks.
7.5.    Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust, õppekavadel mahuga kuni 30 EKAP. Teistes õppeasutustes läbitud valikmoodulite arvestamise taotlus vaadatakse läbi VÕTA komisjonis.
7.6.    Juhul, kui õpilane soovib valida valikõpingu teisest kooli õppekavast või teisest koolist, esitab ta taotluse valikõpingute arvestamiseks, märkides ära valikaine mahu ja valiku põhjenduse (vorm). Taotluse vaatab läbi VÕTA komisjon 30 tööpäeva jooksul sarnaselt VÕTA arvestamise protsessile.
7.7.    Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid.

8.    Moodulite rakenduskava
8.1.    Moodulite rakenduskava koostatakse igale kooli õppekavale, hõlmates kõik selle õppekava moodulid, see on õppekava rakendamise ehk õppekaval õppekasvatustöö läbiviimise alusdokument ning selle koostamisel lähtutakse õppekava terviklikkuse põhimõttest. Konkreetse mooduli kohta käiva osa moodulite rakenduskavas koostavad selle rakendamisega seotud õpetajad.
8.2.    Moodulite rakenduskava vormistatakse õppekava iga mooduli kohta.
8.3.    Kool võib moodulite rakenduskava muuta vastavalt vajadusele, säilitades vastavuse õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele, hindamiskriteeriumitele ja moodulitele.
8.4.    Moodulite rakenduskava ja selle muudatused kinnitab direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt kooli nõukoguga. Esimest korda kinnitatakse moodulite rakenduskava samaaegselt kooli õppekavaga.
8.5.    Kool avalikustab moodulite rakenduskava kooli veebilehel.
8.6.    Kool säilitab moodulite rakenduskava vähemalt ajani, kui õppekava arhiveeritakse hariduse infosüsteemis.

9.     Kooli õppekava kohandamine
9.1.    Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtgrupile. Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute ja praktika sisu, valikut ja osakaalu õppekavas.
9.2.    Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppemetoodikas, hindamises, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava rakendamise otsuse teeb direktor.

10.    Õpiväljundid
10.1.     Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad elukestva õppe võtmepädevused  
     (võtmekompetentsid) ning eri- ja kutsealased teadmised, oskused ja hoiakud või nende
  kogumid, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud
  õppekava või mooduli läbimiseks vajalikul õpiväljundi lävendi tasemel vastavuses
  kvalifikatsiooniraamistikuga.
10.2.     Õpilase õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine on
     õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane,
  autentne ja erapooletu hinnang õpilase teadmiste ja oskuste taseme kohta vastavalt õppekavas
  kirjeldatud õpiväljunditele.
10.3.     Mooduli õpiväljundite saavutatust kontrollitakse kokkuvõtva hindamisega. Kokkuvõttev
     hinne väljendab kogu mooduli õpiväljundite saavutatust.

11.    Õpilase staatus
11.1.     Õpilaste kooli vastuvõtu korraldust reguleerib Lisa 2 „Viljandi Kutseõppekeskuse õpilaste
  vastuvõtu kord
“.
11.2.     Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse
     põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse  
  tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab
  kooli vastuvõtukomisjon ja tugispetsialistid.
11.3.     Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse
  põhihariduse olemasolu.
11.4.     Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse
     keskhariduse olemasolu.
11.5.     Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või
     kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus
  õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas.
11.6.     Kool nõustab sisseastujat või tema seaduslikku esindajat sisseastuja potentsiaalile vastava
     õppekava valikul, hinnates õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kindlaks määratud   
  õpiväljundite saavutamiseks.
11.7.     Kooli vastuvõetud õpilaskandidaat kantakse kooli õpilaste nimekirja direktori käskkirjaga
  hiljemalt õppetöö alguseks tema poolt esitatud õppimaasumise kinnituse ja
  vastuvõtukomisjoni otsuse alusel.
11.8.     Pärast õppetöö algust kahe nädala jooksul mõjuva põhjuseta õppetööle mitteasunud esimese
  kursuse õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast grupijuhendaja esildise alusel ning
  vabanenud kohale saab asuda õppima samal aastal kandideerinute seast pingereas järgmine
  õpilaskandidaat.


12.    Õpilaspilet
12.1.     Õpilaste kooli nimekirja arvamise järel väljastatakse talle kahe nädala jooksul õpilaspilet.
12.2.     Õpilaspilet on kooli tasemeõppes õppiva õpilase õppimist tõendav õpilase foto ja
  turvaelemendiga dokument.
12.3.     Õpilaspilet antakse õpilasele tasuta.
12.4.     Õpilaspilet kehtib nominaalse õppeaja või elektroonilise õpilaspileti korral kiibile kantud aja.
12.5.     Õpilaspileti pikendamise korraldab grupijuhendaja.
12.6.     Õpilaspileti kaotamisel, rikkumisel või varastamisel esitab õpilane kooli direktorile kirjaliku   
  avalduse õpilaspileti duplikaadi saamiseks. Duplikaat on tasuline.
12.7.     Kooli lõpetamisel või koolist lahkumisel tagastab õpilane kehtiva õpilaspileti koolile enne
  talle dokumentide tagastamist.
12.8.     Tagastatud õpilaspilet hävitatakse.

13.    Vabanenud õppekohtade täitmine
13.1.     Õppeaasta kestel on võimalik õpilasi vastu võtta ainult vabade õppekohtade olemasolul.

14.    Õpilase õigused ja kohustused
14.1.    Õpilasel on õigus:
14.1.1.     tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavaga, kooli põhimääruse,
    koolipere kodukorra ja õppekorralduseeskirjaga;
14.1.2.     võtta osa õppetööst vastavalt kooli koolipere kodukorrale ja õppekorralduseeskirjale;
14.1.3.     saada õppekavajärgset õpet;
14.1.4.     valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
14.1.5.     saada pedagoogidelt nende poolt määratud ajal konsultatsiooni õppetööd puudutavates
     küsimustes;
14.1.6.     osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
14.1.7.     kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-,
     spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid koolis kehtestatud tingimustel ja korras;
14.1.8.     saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel
     ja korras;
14.1.9.     saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirja punktis 18 sätestatud korras;
14.1.10.    saada õpilaspilet;
14.1.11.    saada toetust koolilõuna kulude katmiseks seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
14.1.12.    sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
14.1.13.    pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;
14.1.14.    saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;
14.1.15.    saada koolist teavet kooli õppekorralduse ja oma õiguste kohta;
14.1.16.    pöörduda oma õiguste kaitseks grupijuhendaja, sotsiaaltöötaja, direktori, kooli
    nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
14.1.17.    kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.
14.2.    Õpilane on kohustatud:
14.2.1.     osalema õppetöös ja täitma õigeaegselt õppekavas ette nähtud ülesandeid;
14.2.2.     täitma seaduste, kooli põhimääruse, koolipere kodukorra, õppekorralduseeskirja ning
 muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ja kandma vastutust nende rikkumise
 korral;
14.2.3.     hoidma kooli kasutuses olevat vara ning hüvitama tekitatud kahju;
14.2.4.     teavitama võimalikest ohtudest, kooli maine ja vara ja maine kahjustamisest koheselt
      lähimat kooli töötajat;
14.2.5.     hoidma kooli head mainet;
14.2.6.     täitma teisi õigus- ja haldusaktidest tulenevaid kohustusi.

15.    Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamine (VÕTA)
15.1.     Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamist reguleerib lisa 4 „Viljandi
      Kutseõppekeskuse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise (VÕTA)
      kord“.
15.2.     Kool rakendab VÕTA-t individuaalse hindamise korras õpilase taotluse alusel:
15.2.1.     kooli vastuvõtutingimuste täitmisel;
15.2.2.     õppekava täitmisel (välja arvatud kutseeksami või lõpueksami sooritamisel) eelnevalt
 läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisel ja varasemate õpingute   
 või varasema töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemusteks;
15.2.3.     kutseõppe õpingute lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami  arvestamisel kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena.

16.    Külalisõpilasena õppimine
16.1.     Külalisõpilane on mõne teise sama liiki kutseõppeasutuse võrdväärset ja samasisulist õppekava täitev õpilane, kes on tulnud kooli omandama teatud õppeaineid kindla perioodi vältel. Talle laienevad kõik kooli õpilaste õigused ja kohustused.
16.2.     Külalisõpilase õpe koolis toimub kooli direktori loal ja vastava lepingu alusel.
16.3.     Õppeaja lõppedes väljastatakse külalisõpilasele läbitud õppe kohta tõend, mis kinnitatakse kooli direktori allkirja ja pitsatiga.
16.4.     Kui külalisõpilane ei ole täitnud lepingu tingimusi, on kooli direktoril õigus katkestada tema õpingud koolis ning suunata ta tagasi tema lähtekooli.

17.    Välismaal õppimine
17.1.     Õpilasel on võimalik õppida välismaal:
17.1.1.     rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja koolide
     stipendiaadina;
17.1.2.     õpilasvahetuse korras organisatsioonide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;
17.1.3.     isiklikul initsiatiivil.
17.2.     Välismaal õppimise võimaluse otsustab osakonnajuht (konsulteerides grupijuhendaja ja erialaõpetajatega) õpilase avalduse alusel, arvestades õppeedukust ja erialaseid saavutusi.
17.3.     Rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja koolide vaheliste lepingute alusel välismaal õppimist taotlevad õpilased osalevad reeglina kooli poolt korraldataval konkursil.
17.4.     Välismaale õppima siirdunud õpilane loetakse koolis õpinguid mitte katkestanuks. Õpilasel on õigus välismaal õppimise ajaks taotleda individuaalset õppetöögraafikut.
17.5.     Välismaal õppivaks õpilaseks vormistatakse kooli direktori käskkirjaga, kus näidatakse vastav kool/organisatsioon ja seal õppimise periood, v.a. praktika korral, siis vormistatakse praktika leping.
17.6.     Välismaal õpilaseks arvatud õpilane täidab õppekava vastavas välisriigi koolis ja tema õppeaeg seetõttu välismaal oldud aja arvel ei pikene.
17.7.     Välismaa koolide juures sooritatud arvestusi, eksameid, praktikat ning õppeainete kokkuvõtvaid hindeid tunnustatakse kooli õppekava täitmisel õppekorralduseeskirjaga sätestatud korras (VÕTA).
17.8.     Põhikooli baasil esimesel kursusel õppimise ajal ei ole välismaal õppimine üldjuhul lubatud. Erandid ning alaealiste õpilaste välisõpingute võimalikkuse otsustab nõukogu. Alaealise õpilase välismaale õppima või praktikale asumiseks on vajalik tema vanemate või hooldaja kirjalik nõusolek.
17.9.     Välismaal õppimise kulusid kool ei kanna, v.a. juhul, kui selleks on programmis või projektis vahendid ette nähtud.

18.    Akadeemiline puhkus
18.1.     Akadeemiline puhkus on õpilase vabastamine õppekohustustest.
18.2.     Akadeemilisele puhkusele jäämiseks ja selle ennetähtaegseks lõpetamiseks esitab õpilane avalduse kooli direktori nimele. Akadeemiline puhkus vormistatakse direktori käskkirjaga.
18.3.     Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust:
18.3.1.     täisealisel taotlejal, kes õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 arvestuspunkti kuni üks aasta;
18.3.2.     tervislikel põhjustel raviva arsti või meditsiiniasutuse tõendi alusel kuni kaks aastat;
18.3.3.     aja- või asendusteenistuse puhul kutse alusel kuni üks aasta;
18.3.4.     lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse sünnitunnistuse koopia   alusel.
18.4.     Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad kooli õpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid ning likvideerida õppevõlgnevusi.
18.5.     Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õpilasi üle järgmisele kursusele. Akadeemilisele puhkusele siirdunud õpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.
18.6.     Akadeemilise puhkuse ajal ei maksta õpilasele õppetoetust jm toetusi ega hüvitisi.
18.7.     Akadeemiliselt puhkuselt naasmisel saab õpilane õppima asuda neile õppekavadele, millel koolil on õppe läbiviimise õigus. Varasemaid õpinguid on võimalik üle kanda, rakendades VÕTA korda.
18.8.     Kui õpilane ei ole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist kahe nädala jooksul ilmunud õppetööle, kustutatakse ta grupijuhendaja esildise alusel õpilaste nimekirjast.

19.    Õpilaste väljaarvamine
19.1.     Õpilase väljaarvamine on tema kustutamine kooli õpilaste nimekirjast. Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga.
19.2.     Õpilase väljaarvamine toimub osakonnajuhi esildise alusel:
19.2.1.     seoses õppekava täitmisega täies mahus;
19.2.2.     kooli kodukorra mittetäitmisel;
19.2.3.     vääritu käitumise tõttu;
19.2.4.     kõigi õppetasemete esimese kursuse õpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle asunud;
19.2.5.     akadeemilise puhkus lõppemisel, kui õpilane ei ole kahe nädal jooksul peale akadeemilise puhkuse lõppemist õppetööle ilmunud;
19.2.6.     õppetöös edasijõudmatuse tõttu;
19.2.7.     õppetööst mitteosavõtu tõttu;
19.2.8.     nominaalse õppeaja lõpukuupäeva möödumisel;
19.2.9.     praktika ajal toimepandud süüteo tõttu, mis on ettevõtte juhtkonna poolt tõendatud.
19.3.     Õpilase väljaarvamine võib toimuda õpilase avalduse alusel, millel alaealise õpilase puhul peab olema lapsevanema või eestkostja kooskõlastus.
19.4.     Õpilase väljaarvamine võib toimuda pooltest sõltumatutel asjaoludel lapsevanema või eestkostja või grupijuhendaja esildise alusel:
19.4.1.     õpilase tervisliku seisundi tõttu arstliku hinnangu alusel;
19.4.2.     õpilase surma korral surmatunnistuse alusel.
19.5.     Õpilase väljaarvamiseks edasijõudmatuse, õppetööst mitteosavõtu või sisekorraeeskirjade mittetäitmise tõttu esitab grupijuhendaja osakonnajuhile ülevaate õpilase õppeedukuse ja puudumiste kohta, sisekorraeeskirjade mittetäitmise õpilase seletuskirja ning õpilase iseloomustuse koos hinnanguga õpilase käitumisele ning ülevaate väljalangemist ennetavatest tegevustest, s.h sotsiaalpedagoogi seisukoht väljaarvamise kohta. Osakonnajuht edastab materjalid pärast omapoolset kinnitust direktorile.
19.6.     Esitatud avalduste ja esildiste alusel langetab direktor otsuse õpilase väljaarvamise kohta ühe nädala jooksul.
19.7.     Alaealise õpilase väljaarvamisest teavitab juhiabi õpilase vanemaid või hooldajaid, saates neile posti teel väljavõtte käskkirjast. Otsus saadetakse vajadusel elektroonse posti teel ka õpilase omavalitsuse sotsiaaltöötajale. Täisealise õppija puhul saadab sekretär väljavõtte käskkirjast õpilase e-maili aadressile.
19.8.     Juhiabi väljastab koolist välja arvatud õpilastele ja kooli lõpetajatele ringkäigulehe (vastav vorm), mille õpilane täidab dokumentide väljastamiseks.
19.9.     Koolist lahkuva õpilase ringkäigulehe täitmise eesmärgiks on välistada võlgnevuste olemasolu ja osapoolte edasisi pretensioone.
19.10.     Dokumentide väljastamine toimub sekretäri juures õpilasele, lapsevanemale või vastavalt volitatud isikule ringkäigulehe esitamisel allkirja vastu.

20.    Dokumendid tuleb koolist välja võtta 1 kuu jooksul alates välja arvamisest. Dokumentide  hoiustamine koolis üle 1 kuu on tasuline.

21.    Õpingute lõpetamine
21.1.     Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus koos hinnetelehega.
21.2.     Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga või lõpueksamiga.  
21.3.     Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on kutsekeskhariduse omandamisel vabatahtlik.
21.4.     Kutsekeskhariduse õppekaval õppijal on võimalik kool lõpetada kiitusega:  
21.4.1.    kui keskmine hinne hinnetelehel on vähemalt 4,6 (sealjuures on eristava hindamisega hinnatud vähemalt pool üldõpingute  moodulite mahust ja pool põhi-  ja valikõpingute moodulite mahust, arvesse lähevad kõik moodulid ja nende lõpphinded on „väga hea“ („5“) või „hea“ („4“);
21.4.2.    eriala lõpueksam on sooritatud hindele „5“ või  on sooritatud kutseeksam.
21.5.     kiitusega lõpetamise tingimused on kehtestatud HTM ministri määrusega „Kutsekeskhariduse õppekaval õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused“.

22.    Kooli ei saa lõpetada eksternina (st. sooritades ainult eksameid ja arvestusi, õpet läbimata).

23.    Õpingute jätkamine
23.1.     Õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel. Sellisel juhul, samuti üleminekul teisele õppekavale, kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid.
23.2.     Kutsekeskhariduse omandanud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses koolis või gümnaasiumis.
23.3.     Kutsekeskhariduse omandanud isikul on õigus jätkata õpinguid kõrghariduse esimesel astmel.

24.    Õppetoetused, stipendiumid ja muud rahalised soodustused
24.1.     Õppetoetuste, stipendiumide ja muude rahaliste soodustuste määrad ning arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus või kooli pidaja.
24.2.     Õppetoetuste ja muude rahaliste soodustuste maksmise korrad kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
24.3.     Õppetoetused ja muud rahalised soodustused kantakse õpilase poolt kirjalikult näidatud tema nimel olevale pangaasutuse arveldusarvele. Esitatud pangaandmete õigsuse ja korrektsuse eest vastutab õpilane.
24.4.     Rahaliste vahendite ülekandmine õpilaste pangakontodele toimub selleks eraldatud vahendite piires peale nende laekumist kooli eelarvesse.
24.5.     Akadeemilisel puhkusel või osakoormusega õpilastele ei maksta õppetoetusi ega muid rahalisi soodustusi.
24.6.     Õppetoetust ja muid rahalisi toetusi ei saa sessioonõppes õppijad.
24.7.     Õppetoetuste ja muude rahaliste soodustuste määramisel ja maksmisel õpilastele juhindutakse alljärgnevatest kordadest:
24.7.1.     Õppetoetuse taotlemise ning määramise kord Viljandi  Kutseõppekeskuses (Lisa 6);
24.7.2.     Eritoetuse määramise ja maksmise kord Viljandi  Kutseõppekeskuses (Lisa 7);
24.7.3.     Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord Viljandi Kutseõppekeskuses (Lisa 8);
24.7.4.     Viljandi Kutseõppekeskuse õpilaste sõidukulu hüvitamise eeskiri (Lisa 9).

4.    Õppekasvatustöö
25.    Õppekasvatustöö planeerimine
25.1.    Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil. Õppetöö algus ja lõpp on fikseeritud iga õppeaasta õppetöö plaanis.
25.2.    Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.
25.3.    Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti.
25.4.    Õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks ja kaheksaks õppeperioodiks, nende ajaline jaotus, kestvus ning vaheajad määratakse igaks õppeaastaks õppetöö plaanis.
25.5.    Õppetöö korralduse aluseks on õppetöögraafik, mis sätestab kontaktõppe ning praktika toimumise ajad üheks õppeaastaks.
25.6.    Õppetöögraafiku järgimine on õpilasele kohustuslik. Kõrvalekaldumine on võimalik, kui õpilasel on selleks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolul vormistatakse õpilasele individuaalne õppetöögraafik.
 

26.    Tunniplaan
26.1.    Tunniplaan on õppetöö toimumise alusdokument, mis koostatakse iga eriala ja õppegrupi jaoks, lähtudes vastavast õppekavast, õppetöögraafikust ja akadeemilisest kalendrist.
26.2.    Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid:
26.2.1.    õppeaine nimetus;
26.2.2.    õpetaja nimi;
26.2.3.    õppeaine toimumise aeg ja koht.
26.3.    Tunnijaotus koostatakse õppeperioodiks õppeosakonna poolt. Tunniplaani muutmine on võimalik mõjuvatel põhjustel, lähtuvalt kehtivast korrast.
26.4.    Tunniplaan tehakse teatavaks vähemalt üks nädal enne kehtima hakkamist.
26.5.    Tunniplaan avalikustatakse kooli koduleheküljel ja õppeinfosüsteemis (ÕIS).
26.6.    Tunniplaan on aluseks õppetöö toimumise kontrollile ja auditoorse/praktilise õppetöö koormuse arvestamisele.
26.7.    Tunniplaaniväliselt on õpetajal üks konsultatsioonitund nädalas. Konsultatsiooni ajad perioodis määrab õpetaja ja avaldab need kooli õppeinfosüsteemis (ÕIS).

27.    Õppetund
27.1.    Õppetunnid on kehtestatud tunniplaaniga ja on avalikustatud õppeinfosüsteemis (ÕIS).

28.    Õppetöö päevik
28.1.    Õppetöö päevik on kooli digitaalne dokument, milles peetakse õppegrupi arvestust õppekasvatustöö ja õpilaste õpitulemuste kohta kooli õppeinfosüsteemis (ÕIS).
28.2.    Õppetöö päeviku täitmist reguleerib Viljandi Kutseõppekeskuse õppetöö päeviku täitmise tingimused ja kord (Lisa 10).

29.    Õppetööst osavõtt
29.1.    Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt õppekavale, õppeaasta õppetöö plaanile ja tunniplaanile.
29.2.    Õppe- ja vahetundide ajad on kinnitatud tundide aegadega akadeemilises kalendris.
29.3.    Õppetunni alustab ja lõpetab õpetaja.
29.4.    Õppetööst põhjuseta puudumine ja hilinemine pole lubatud. Puudumise ja hilinemise kohta teeb õpetaja vastava märke antud päeva õppetundide sissekandes e-päevikusse, praktikajuhendaja praktikapäevikusse. Õpetajal on lubatud liita antud päeva tunnid e-päevikusse üheks sissekandeks. Õpetaja tagab puudujate märkimise e-päevikusse sama tööpäeva jooksul.
29.5.    Õppetunnist eemaldamine. Õpetajal on õigus eemaldada tunnist korduvalt õppetööd segav õpilane ja saata ta grupijuhendaja juurde. Õpetaja kannab õpilase õppetöö päevikusse selgitava märkuse, tunnist eemaldamise põhjuse. Õpilane kirjutab grupijuhendajale seletuskirja ning juhtum fikseeritakse grupijuhendaja poolt kooli ÕIS-is. Õpilane saab tundi naasta, kui päevikusse kantud märkusel on juures kirje, et õpilane võib õppetööd jätkata. Grupijuhendaja hõivatusel võtab õpilase vastu teine grupijuhendaja või osakonnajuht. Õppetööst eemaldatud õpilane on kohustatud omandama tunnis õpitud materjali iseseisvalt.
29.6.    Õppetööst osavõttu jälgib igapäevaselt grupijuhendaja.
29.7.    Õpilane on kohustatud teatama grupijuhendajale (tema puudumisel osakonnajuhile) või praktika ajal praktikajuhendajale puudumise põhjustest esimesel puudumise päeval ja esitama tõenduse puudumise põhjendatuks lugemiseks hiljemalt 2 päeva jooksul pärast õppetööle jõudmist.
29.8.    Grupijuhendaja märgib puudumise põhjenduse õppetöö päevikusse põhjenduse esitamise päeval.
29.9.    Kui õpilane ei ole teavitanud grupijuhendajat puudumise põhjusest, peab grupijuhendaja hiljemalt puudumise kolmandal päeval võtma kontakti õpilasega (alaealise õpilane puhul lapsevanema või hooldajaga) puudumise põhjuse väljaselgitamiseks.
29.10.    Puudumine loetakse põhjendatuks:
29.10.1.    õpilase haigestumise korral (nõutav sellekohane tõend esimesest haiguspäevast alates);
29.10.2.    lähedaste surma korral (kuni kolm päeva);
29.10.3.    EV Kaitsejõudude ja Politsei vm ametiasutuse teatise alusel;
29.10.4.    kooli juhtkonna poolt määratud esindamisülesannete täitmisel;
29.10.5.    ülekooliliste ürituste korraldamisel osalemisel;
29.10.6.    õppetööga seotud ürituste korral, mis toimuvad väljaspool kooli territooriumi. Vastava ürituse (õppekäik, ettevõtte külastus, spordivõistlusel vms) osalemise kohta koostab õpilaste saatja õpilaste nimekirja, mille esitab vähemalt 2 nädalat enne üritust osakonnajuhile kinnitamiseks;
29.10.7.    õpilase õppetööst vabastamist taotleva ettevõtte või organisatsiooni ametliku kirjaga;
29.10.8.    õpilase või tema seadusliku esindaja isikliku põhjendatud avalduse alusel;
29.10.9.    põhjendatud igahommikuste hilinemiste ja enne õppetundide lõppu lahkumise puhul (nt seoses maakonnaliinide autobusside sõidugraafikuga) esitab õpilane avalduse grupijuhendajale. Lubatud hilinemiste ja põhjendatud puudumiste põhjendused märgib grupijuhendaja e-päevikus.
29.11.     Kui õpilane on põhjuseta puudunud, teavitab grupijuhendaja üldjuhul alaealiste õpilaste puhul sellest lapsevanemat või hooldajat ja vajadusel tugisüsteemide töötajat.
29.12.     Kui õpilane on eelmise kuu jooksul põhjuseta puudunud, arutatakse õpilase puudumist järgneva kuu osakonna koosolekul, kus osakonna juhataja kutsel osalevad õpilane, vajadusel alaealise õpilase seaduslik esindaja, grupijuhendaja, erialaõpetajad ja nõustamiskeskuse spetsialistid. Osakonnajuht otsustab edasised meetmed õpilase mõjutamiseks.
29.13.     Kui õpilase põhjuseta puudumine jätkub järgneval kuul, suunatakse õpilane osakonnajuhi poolt sotsiaaltöötaja juurde. Sotsiaaltöötaja koostöös õpilase ja vajadusel lapsevanema või hooldajaga analüüsib puudumise põhjusi ning kavandab meetmed õpilase mõjutamiseks.
29.14.     Kui õpilane vaatamata osakonnajuhi ja sotsiaaltöötaja poolt rakendatud meetmetele puudub jätkuvalt põhjuseta, suunatakse õpilane aru andma direktori  juurde.
29.15.     Puudumiste põhjuseid ja probleemi lahendamist tõendavad märkmed säilitatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS).

30.    Tugiteenuste ja –meetmete rakendamine
30.1.    Õpilase toetamise, sh erivajadustega õpilase toetamise aluseks on koolis direktori käskkirjaga kinnitatud kord „Tugirühma tugisüsteemid ja teenused ning osutamise kord“.
30.2.    Erivajadusega õpilase õpetamisel lähtutakse kaasava kooli põhimõtetest, mille kohaselt saavad koos õppida erinevate füüsiliste, intellektuaalsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete, keeleliste, vaimsete võimetega õpilased.
30.3.    Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on kooli õppekavast lähtuv erivajadusega õpilase jaoks koostatud õppekava, kus on arvestatud õpilase erinevaid vajadusi ning mille kaudu luuakse õpilasele tingimused kutseõppeks ja isiksuse arenguks.
30.4.    Kui on palju sarnase erivajadusega õpilasi, kes soovivad õppida ühte eriala, siis võib kooli nõukogu otsusega moodustada nendest õpilastest eraldi õppegrupi. Sellisel juhul koostatakse individuaalne õppekava selle õppegrupi jaoks
30.5.    Õpilasele, kes on erialaselt andekas, kohaldatakse võimalusel täiendavat väljaõpet või kohaldatakse erisust praktikakorralduses (näiteks ettevalmistamine erialasteks õpilasvõistlusteks ja –konkurssideks).
30.6.    Üldharidusainetes rakendatakse diferentseeritud õpetamist, kasutades sobivaid õppemeetodeid ja materjale jms. Samuti rakendatakse õppegrupi õppekavast lähtuvalt miinimumnõudeid sisaldavaid töökavasid, erineva raskusastmega ülesandeid.

31.    Hindamine
31.1.    Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine asjakohase tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
31.2.    Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse õiglane ja erapooletu hinnang õpilase  omandatud kompetentside taseme vastavuse kohta kooli õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Õpetaja planeerib ja juhendab õppetöö hindamist. Mooduli või teema alguses tutvustab õpetaja õpilastele hindamisel arvessevõetavaid nõudeid ehk lävendit ning kokkuvõtva hinde kujunemise aluseid moodulis või teemas.
31.3.    Hinnatavad õpiväljundid on kirjeldatud õppekavades, hindamine rakenduskavades.
31.4.    Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni – kujundav ja kokkuvõttev hindamine. Mõlemaid võib kasutada ka enesehindamisel. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
31.5.    Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Kujundavat hindamist väljendatakse üldjuhul sõnaliselt ja selle eesmärk on korrigeerida õppeprotsessi enne kokkuvõtvat hindamist.
31.6.    Kokkuvõttev hindamine on mitteeristav või eristav. Kokkuvõtva hindamise abil antakse õpilasele ja teistele huvigruppidele infot õpiväljundite saavutatuse kohta. Moodulite, sh üldõpingute kokkuvõtvad hinded kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
31.7.    Kokkuvõtvate hinnete arvestamine õppetoetuste määramiseks toimub igal õppeaastal poolaasta lõpu seisuga antud õppeaastas välja pandud moodulite, õpiväljundite ja alateema hinnete alusel.
31.8.    Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse taset ei ole võimalik või vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävend, millele vastamise või mille ületamise korral väljendatakse piisavat tulemust sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel ehk ebapiisavat tulemust väljendatakse sõnaga „mittearvestatud“.
31.9.    Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse tase määratakse numbrilise hindena. Eristava hindamise skaalas on 3 positiivset ja üks negatiivne hinne. Eristava hindamise puhul kirjeldatakse hindamiskriteeriumid.
31.10.    Kokkuvõtval hindamisel arvestab õpetaja iseseisvate, praktiliste ja arvestuslike tööde hindeid, mis on kirjeldatud kooli õppekavas ja moodulite rakenduskavas nõutavate õpiväljundite saavutatuse hindamiseks.
31.11.     Arvestuslikud hinded kannab õpetaja e-päevikusse eri tähistusega. Arvestuslike hindamisülesannete täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik.
31.12.     Kokkuvõtva moodulihinde kujunemise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas ja moodulite rakenduskavas.
31.13.     Õpetaja kannab hinded õppetöö päevikusse kooli infosüsteemis (e-päevik) vastavalt päeviku täitmise korrale õppekorralduseeskirjas.
31.14.     Õpilane, kes puudus arvestuslikult hinnatava töö tunnist või sooritas töö mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal hiljemalt 3 nädala jooksul perioodi lõpust arvestades.
31.15.     Õpilase ja alaealise õpilase korral lapsevanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamine toimub kooli infosüsteemi kaudu.

32.    Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid
32.1.     Õpiväljundite saavutatuse hindamisel kasutatakse rakenduskavas kirjeldatud sobivaid, autentseid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest aineõpetaja on õppetöö alguses õpilast teavitanud.

33.    Hindamisskaalad
33.1.    Eristava hindamise puhul eristatakse õpilaste õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
33.1.1.     («5») – «väga hea» – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
33.1.2.     («4») – «hea» – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
33.1.3.     («3») – «rahuldav» – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
33.1.4. («2») – «puudlik» – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid  lävendi tasemel.

34.    Hindamine varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamisel
34.1.    Varem hindamata õpingute ja varasemast töökogemusest õpitu arvestamisel antakse mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse kohta mooduli või teema õpiväljunditele.
34.2.    Varem hinnatud õpingute arvestamisel:
34.2.1.     kantakse üle originaalhinne, kui õpingud on varem hinnatud samas hindamissüsteemis või
34.2.2.     arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas hindamissüsteemis või kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud hinnet või
34.2.3.     kantakse hinded üle mitteeristava hindamisega, kui hindamissüsteeme ei ole võimalik võrrelda.

35.    Õppevõlgnevuse arvestamise alused
35.1.    Õpilase edasijõudmist õppetöös jälgib ennekõike õpilane ise,  aga ka õpetajad ja  grupijuhendaja.
35.2.    Õpilasel, kellel on puudulikud hinded, on kohustus likvideerida õppevõlgnevus järgmise õppeperioodi jooksul, osaledes õpetaja poolt määratud konsultatsioonis.
35.3.    Praktikale asumiseks on õpilane kohustatud likvideerima õppevõlgnevused erialaainetes, milliste läbimine on eelduseks praktika sooritamisele. Praktikale lubatakse erandkorras osakonna juhi  otsusel erialaõpingute õppevõlgadega, juhul kui praktika sooritamine toimub õppetööplaani järgselt suvisel koolivaheajal.
35.4.    Õpilase üleviimist järgmisele kursuselt otsustab osakonna juht õppeaasta lõpus grupijuhendaja aruande alusel. Otsuse kinnitab osakonnajuhi ettepanekul direktor käskkirjaga.
35.5.    Õpilasi kursust kordama ei jäeta. Õppevõlgnevustega õpilast võib osakonna juhi ettepanekul järgmisele kursusele üle viia, määrates neile õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaja.
35.6.    Õpilast, kellel õppeaasta praktika kokkuvõttev hinne on mitterahuldav, viiakse järgmisele kursusele üle juhul, kui praktika õppevõlgnevuse sooritamine muudel tingimustel ja ajal on võimalik. Kui praktikat ei ole võimalik järgi sooritada, kustutakse õpilane õpilaste nimekirjast.
35.7.    Lõpukursuse õpilane võib esitada kooli direktorile õppevõlgnevuste vastamiseks pikenduse saamiseks kuni 12 kuuks põhjendatud taotluse, milles on toodud õppevõlgnevused ning nende likvideerimise ajad. Õpingute pikendamine on võimalik ainult tingimusel, et õppekaval on jätkuvalt õppe läbiviimise õigus. Avaldus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist.
35.8.        Õpingute pikendamise otsustab kooli direktor osakonna juhi ettepaneku alusel käskkirjaga.
35.9.    Nominaalse õppeaja lõppemisel ja õppekava õppekoormusest tuleneva mahu täitmata jätmisel arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja ning talle antakse väljavõte õpitulemuste registrist, kuhu on märgitud läbitud moodulite mahud ja kokkuvõtvad hinded.

36.    Praktiline õppetöö koolis
36.1.    Praktiline õppetöö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus vormis.
36.2.    Praktilise töö ja praktika eesmärk maht ja muud tingimused on määratud õppekava rakenduskavas.
36.3.    Kutseõpetaja viib läbi praktilisele tööle asuvate õpilaste esmase ja täiendava juhendamise ning väljaõppe õppetöökojas.
36.4.    Praktilise õppetöö sooritamise kohta teeb kutseõpetaja sissekanded õppegrupi e-päevikusse. Päevikusse kantakse:
36.4.1.     praktilise töö ajaline arvestus;
36.4.2.     praktiliste tööde loetelu;
36.4.3.     praktilise töö tulemused.
36.5.    Õpilane on kohustatud osalema kõigis  praktilise töö tundides ja sooritama kõik hinnatavad ülesanded. Õpetaja võib vabastada õpilase praktilise õppetöö tundidest juhul, kui õpilane on praktilise töö sooritanud ja ei vaja edasist harjutamist.
36.6.    Sooritamata praktiline töö on õppevõlgnevus, mille peab õpilane likvideerima kokkuleppel õpetajaga.

37.    Tööohutuse tagamine
37.1.    Praktika ja praktilise õppetöö ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid.
37.2.    Kutseõpetaja viib õpilastega läbi töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise enne praktilise õppetöö algust.
37.3.    Õpilase sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine, väljaõpe ning õpilase iseseisvale tööle lubamine fikseeritakse sellekohasel  registreerimise kaardil (Lisa 11), kuhu märgitakse:
37.3.1.     juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
37.3.2.     juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
37.3.3.     struktuuriüksus, kuhu õpilane tööle suunati;
37.3.4.     täiendava juhendamise põhjus;
37.3.5.     õpilasele tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
37.3.6.     iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
37.4.    Õpilane kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.

38.    Praktikakorralduse alused
38.1.    Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.
38.2.    Kooli praktikakorraldust reguleerib „Viljandi Kutseõppekeskuse praktika korraldamise ja läbiviimise kord “ (Lisa 12).

39.    Kutse- ja lõpueksamite ning lõputöö läbiviimine
39.1.     Õppekavast lähtuvalt võib praktilise lõputöö kohta teostada ka kirjaliku töö. Kirjalikele töödele esitatavad sisu nõuded on määratud kooli lõputööde koostamise ja kaitsmise juhendiga (lisa 14).
39.2.    Lõpueksamile pääsemise eelduseks on õppekava täitmine täies mahus.
39.3.    Lõpueksamite graafiku koostab õppejuht osakonnajuhtidelt saadud ettepanekute alusel hiljemalt üks kuu enne eksamiperioodi algust ja selle kinnitab direktor käskkirjaga. Lõpueksamite graafikud pannakse välja hiljemalt üks nädal enne eksamiperioodi algust.
39.4.    Lõpueksamid toimuvad vastavalt eksamigraafikule. Õppetöö lõppemise ning kooli lõpueksamite vahe on vähemalt kolm päeva.
39.5.    Lõpueksamiteks moodustatakse osakonnajuhi poolt eksamikomisjon, mille koosseis kinnitatakse eksamigraafikus direktori käskkirjaga.
39.6.    Kooli lõpueksamite  ülesanded koostavad õpetajad vastavalt õppekavale ja need kinnitab osakonna juht hiljemalt üks nädal enne eksami algust.
39.7.    Kui õpilane ei nõustu lõpueksamil saadud hindega, on tal õigus esitada eksamikomisjoni esimehele kirjalik avaldus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Komisjon peab kaebuse läbi vaatama hiljemalt kahe päeva jooksul alates kaebuse esitamisest.
39.8.    Eksamiprotokolli (Lisa 15) valmistab ette eksamikomisjoni esimees, kandes sinna kõigi eksamile lubatud õpilaste nimed. Individuaalse õppekava alusel õppivate õpilaste eksamitulemuste kohta tehakse protokolli vastavasisuline märge.
39.9.    Protokolli koos eksamitulemustega kinnitab komisjoni esimees.
39.10.     Eksami tulemused on nähtavad ÕISis.
39.11.     Kui eksamile lubatud õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile, märgitakse tema kohta protokolli "mitteilmunud". Märge "mitteilmunud" võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt negatiivse hindega. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse kolme tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest. Mõjuvatel põhjustel eksamilt puudunud õpilasel on õigus eksam sooritada eksamineerija poolt uuesti määratud ajal.
39.12.     Eksamineerijatel on õigus õpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti eksamineerijaid või kaasõpilasi segava, solvava või halvustava käitumise korral. Vastava korralduse teinud eksamikomisjoni liige kannab sellekohase märkuse eksamiprotokolli. Eksamineeritaval on õigus:
39.12.1.    kasutada eksamineerijate poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;
39.12.2.    esitada eksamitulemusega mittenõustumisel kirjalik vaie koos vastavate põhjenduste äranäitamisega eksamikomisjoni esimehele;
39.12.3.    tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ühe tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest.
39.13.     Eksami mittesooritamine ühes õppeaines ei takista üldjuhul teiste ainete eksamite sooritamist.

40.    Kaitsmised
40.1.    Kooli lõputööd kuuluvad avalikule kaitsmisele.
40.2.    Õppekavast tulenevalt võidakse kaitsta ka teisi töid (õppeaine lõputööd, uurimustööd, praktika aruanded, seminaritööd, iseseisvad tööd jne).
40.3.    Kui osakonnajuht/juhtivõpetaja peab vajalikuks, toimub kooli lõputööde ja praktika aruannete eelkaitsmine. Ettepaneku eelkaitsmise korraldamiseks võivad teha ka õpilased.
40.4.    Õpilane esitab hiljemalt detsembris osakonna juhile avalduse lõputöö tegemiseks. Avalduses märgitakse õpilase nimi, planeeritava töö pealkiri, juhendaja nimi ja nõusolek.
40.5.    Osakonnajuhi esildise alusel kinnitab kooli lõputööde nimekirja kooli direktor oma käskkirjaga Kui õpilane pärast seda soovib muuta kooli lõputöö teemat, peab ta vormistama vastavasisulise taotluse, näidates ära põhjendused teema muutmiseks. Osakonnajuhi nõusoleku korral kinnitatakse direktori käskkirjaga õpilasele uus koolilõputöö teema.
40.6.    Kooli lõputöö vormistab õpilane vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise juhendile ja esitab vähemalt kolm tööpäeva enne lõputöö kaitsmist osakonnajuhile köidetuna ühes eksemplaris retsensendi arvamusega.
40.7.      Koolilõputööd ei kuulu õpilastele tagastamisele. Kirjalikud lõputööd säilitatakse kooli infokogus kuni 3 aastat.
40.8.      Avalik kaitsmine toimub selleks moodustatud komisjoni ees, kuhu võivad kuuluda kooli ja tööandjate või nende liitude esindajad. Kooli lõputööde kaitsmise komisjon moodustatakse osakonnajuhi ettepanekul ja kinnitatakse eksamigraafikus direktori käskkirjaga.
40.9.      Kooli lõputöö kaitsmisele mitteilmumisel tehakse õpilase kohta protokolli märge "mitteilmunud".
40.10.     Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud õpilasel on õigus kaitsta lõputööd komisjoni poolt määratud ajal enne õpingute lõppemist.
40.11.     Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks pärast vastava protokolli vormistamist hiljemalt kaitsmisele järgneval tööpäeval.
40.12.     Kui õpilane ei nõustu koolilõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada komisjoni esimehele kirjalik avaldus hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Komisjon peab kaebuse läbi vaatama hiljemalt kahe päeva jooksul alates kaebuse esitamisest.
40.13.     Lõputöö kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega "2".

5.    Õppekorralduseeskirja vaidlustamine ja rakendamine

41.    Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine
41.1.     Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamiseks on vaidlustajal õigus pöörduda kirjalikult kooli nõukogu poole.
41.2.     Otsusega mittenõustumisel on avaldajal õigus pöörduda Eesti Vabariigi Halduskohtu poole.

 

LAE ALLA .pdf

Kinnitatud 02.02.2023. a

1.    Üldsätted
1.1.    Viljandi Kutseõppekeskuse (edaspidi kool) õppekorralduseeskiri reguleerib õppekasvatustööd tasemeõppes.
1.2.    Õppekorralduseeskiri on koostatud haridus- ja teadusministri 28.08.2013 kehtestatud määruse nr 23 “Kutseõppeasutuse arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise kord” alusel.
1.3.    Õppekorralduseeskirja muudetakse reeglina enne õppeaasta algust.
1.4.    Õppekorralduseeskirja ja selles tehtud muudatused edastab õppijatele grupijuhendaja ja õppeosakonna spetsialist, eeskiri on kättesaadav kodulehel.


2.    Õppekorralduse alused
2.1.    Kutseõppe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks:
2.1.1.    tasemeõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele  
vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme
õppele;
2.1.2.    täiendusõpe on kutseõpe, mille käigus omandatakse üksikkompetentse.
2.2.    Tasemeõpe toimub teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.
2.3.    Teise taseme kutseõppe õpilane omandab 2. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud.
2.3.1.    Teise taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust.
2.3.2.    Teise taseme kutseõppe lõpetanul on piisav kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus
        töötamiseks lihtsamates ametites.
2.3.3.    Teise taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal ajal
   õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist.
2.4.    Kolmanda taseme kutseõppe õpilane omandab 3. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud.
2.4.1.    Kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustajalt ei nõuta põhiharidust.
2.4.2.    Kolmanda taseme kutseõppe lõpetanul on piisav kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus     
   töötamiseks lihtsamates ametites.
2.4.3.    Kolmanda taseme kutseõppe õpilane võib omandada põhiharidust üldises korras, samal
    ajal õpingutega kutseõppes või pärast lõpetamist. Põhiharidusega kolmanda taseme    kutseõppe lõpetanu võib asuda omandama keskharidust kutseõppeasutuses või gümnaasiumis.
2.5.    Neljanda taseme kutseõppe õpilane omandab 4. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele vastavad teadmised, oskused ja hoiakud.
2.5.1.    Neljanda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on põhihariduse olemasolu.
2.5.2.    Kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased
       põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid.
2.5.3.    Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4.
    kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.
2.5.4.    Neljanda taseme kutseõppe lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on
    üldjuhul piisav töötamiseks keerukamates ametites.
2.5.5.    Neljanda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes ja
    keskhariduse olemasolul kõrgharidusõppes.
2.6.    Viienda taseme kutseõppe õpilane omandab 5. kvalifikatsioonitaseme õpiväljunditele teadmised, oskused ja hoiakud.
2.6.1.    Viienda taseme esmaõppes õpingute alustamise tingimus on keskhariduse olemasolu.
2.6.2.    Viienda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on vähemalt 4. või 5.
    kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu.
2.6.3.    Viienda taseme lõpetanul on kutse-, eri- ja ametialane ettevalmistus, mis on piisav
    töötamiseks spetsialisti või tehnikuna liigituvates ametites.
2.6.4.    Viienda taseme kutseõppe lõpetanu võib asuda edasi õppima jätkuõppes või
       kõrgharidusõppes.
2.7.    Õppevormid
2.7.1.    Õpe jaguneb statsionaarseks ja mittestatsionaarseks õppevormiks:
2.7.1.1.     statsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö vähem kui poole
     õppekavajärgsest õpingute mahust;
2.7.1.2.     mittestatsionaarse õppe puhul moodustab õpilase iseseisev töö üle poole
     õppekavajärgsest õpingute mahust.
2.7.2.    Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks. Koolipõhise
    õppevormi puhul on praktika osakaal kuni pool õppekava mahust.
2.7.3.    Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika osakaal
   ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab vähemalt kaks kolmandikku
        õppekava mahust. Töökohapõhist õpet koolis reguleerib töökohapõhise õppe
        rakendamise kord (lisa 1).
2.7.4.    Töökohapõhist õpet rakendatakse kooli, õpilase ja praktikakoha koostöös.
2.7.5.    Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna.    Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast üle jäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid.
2.8.    Õppekeel
2.8.1.    Õppekeel on keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas
    sätestatud õppe mahust.
2.8.2.      Kooli asjaajamis– ja õppekeel on eesti keel.

3.    Õpingud
3.1.    Õpingud on õpilase tegevused õppe- ja töökeskkonnas õppekavaga seatud eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks ning need toimuvad kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna.
3.2.    Õpingud nii füüsilises kui ka virtuaalses õppekeskkonnas ja õpetaja juhendamisel toimuvad kontaktõppena, sealhulgas praktilise tööna.
3.3.    Õpingud töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuvad praktikana.
3.4.    Õpingud, mille käigus õpilane täidab iseseisvalt kindlate eesmärkidega töö- ja õppeülesandeid ja mis on õpetaja poolt tagasisidestatud, toimuvad iseseisva tööna.
3.5.    Iseseisev töö on õppekavast tulenev kindla eesmärgiga õpetaja juhendamisel toimuv õpilase iseseisev tegevus, mis lõpeb töö esitamisega ja hindamisega. Õpilasele antakse õpetaja poolt juhend iseseisva töö tegemiseks konkreetsel teemal. Juhendis tuuakse ära iseseisva töö eesmärk ja õpilane püstitab vastavalt isiklikud eesmärgid. Juhendis määratakse alateemad ja tegevused, vajalikud materjalid ja vahendid, mis viivad eesmärgile. Määratakse sooritamise aeg ja lepitakse kokku hindamises.
3.6.    E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv terviklik õppetegevus, mis toimub nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, kaugkoolituskeskkonda Moodle eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust.
3.7.    Viirushaiguste leviku tõkestamiseks või muul põhjusel koolipere tervise ja turvalisuse kaitseks võib koolis rakendada distantsõpet. Distantõppe korraldamine koolipere tervise ja turvalisuse kaitseks toimub kooskõlas kooli pidaja, vajadusel Terviseametiga.
3.8.    Distantsõpe on kooli poolt määratud juhendatud õppimine, mille käigus tagatakse õpetajate ja õpilaste vaheline individuaalne suhtlus ja tagasiside. Distantsõpet korraldatakse e-õppena.
3.8.1.     Distantsõppe korral on õpilastele antud selged juhised õppe sisu, strateegijate ja
      õppematerjalide ning õpitoe osas.
3.8.2.     Distantsõppe ajal toimub õppeinfo edastamine ja suhtlus õppeinfosüsteemis (ÕIS).
      Õpilasel on kohustus informeerida kooli õppes osalemise probleemidest, mis on tingitud
  tehnoloogilste vahendite kasutamisega.
3.8.3.     Distansõpe toimub tunniplaani alusel õpetaja poolt määratud viisil. Kool võib rakendada
  distantsõpet individuaalselt, gruppides või kogu kooli ulatuses.
3.9.    Õpingute korraldamisel mittestatsionaarses õppevormis ei kohaldata asjaomase taseme kutseõppe praktika ja praktilise töö mahu sätteid, seejuures peavad õpingud tagama asjaomaste õpiväljundite saavutamise.

4.    Õppe mahu arvestamine
4.1.    Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi arvestuspunkt e EKAP).
4.2.    Eesti kutsehariduse arvestuspunktisüsteem on raamistik õpiväljundite kirjeldamiseks, õpitulemuste tunnustamiseks, ülekandmiseks ja koondamiseks, kusjuures õpitulemused võivad olla saavutatud nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppimise teel.
4.3.    Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle. Keskmine arvestuslik õppeaasta jooksul omandatava õppe maht on 60 arvestuspunkti.
4.4.    Koolil on õigus kohandada õpet nii, et õppekavaga seatud eesmärgid ja õpiväljundid saavutatakse keskmisest arvestuslikust õppeajast lühema või pikema ajaga.

5.    Õppekavad
5.1.    Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavas kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.

6.    Kooli õppekava
6.1.    Kooli õppekava on õpingute alusdokument. Kooli õppekavad jagunevad esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadeks:
6.1.1.    esmaõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumine ei eelda
eelnevate erialaste kompetentside olemasolu;

6.1.2.    jätkuõppe õppekava alusel toimub kutseõpe, mille puhul õppima asumise eeldus on  

eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu.
6.2.    Kool koostab õppekava kindlale kvalifikatsioonitasemele iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada. Kooli õppekavad kinnitab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt nõukoguga.
6.3.    Kui õppekava alusel on võimalik omandada mitu kutset või osakutset, siis määratakse õppekavas moodulid, mille õpiväljundite omandamine on tingimuseks konkreetse kutse või osakutse saamisel.
6.4.    Täiendusõppe kavad koostatakse vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

7.    Õppekava moodulid
7.1.    Õppekavades esitatakse õppesisu moodulitena.
7.2.    Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.
7.3.    Moodulile määratud arvestuspunktide arv sõltub mooduli eesmärgist ja õpiväljunditest.
7.4.    Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks:
7.4.1.    Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud
    õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud.
7.4.2.    Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse võtmepädevuste alaseid õpiväljundeid mahus ja
valikus, mis on vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks.
7.5.    Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad täiendava kutse või osakutsega. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust, õppekavadel mahuga kuni 30 EKAP. Teistes õppeasutustes läbitud valikmoodulite arvestamise taotlus vaadatakse läbi VÕTA komisjonis.
7.6.    Juhul, kui õpilane soovib valida valikõpingu teisest kooli õppekavast või teisest koolist, esitab ta taotluse valikõpingute arvestamiseks, märkides ära valikaine mahu ja valiku põhjenduse (vorm). Taotluse vaatab läbi VÕTA komisjon 30 tööpäeva jooksul sarnaselt VÕTA arvestamise protsessile.
7.7.    Üldõpingute moodulitega määratakse kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid.

8.    Moodulite rakenduskava
8.1.    Moodulite rakenduskava koostatakse igale kooli õppekavale, hõlmates kõik selle õppekava moodulid, see on õppekava rakendamise ehk õppekaval õppekasvatustöö läbiviimise alusdokument ning selle koostamisel lähtutakse õppekava terviklikkuse põhimõttest. Konkreetse mooduli kohta käiva osa moodulite rakenduskavas koostavad selle rakendamisega seotud õpetajad.
8.2.    Moodulite rakenduskava vormistatakse õppekava iga mooduli kohta.
8.3.    Kool võib moodulite rakenduskava muuta vastavalt vajadusele, säilitades vastavuse õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele, hindamiskriteeriumitele ja moodulitele.
8.4.    Moodulite rakenduskava ja selle muudatused kinnitab direktor käskkirjaga, kooskõlastades need eelnevalt kooli nõukoguga. Esimest korda kinnitatakse moodulite rakenduskava samaaegselt kooli õppekavaga.
8.5.    Kool avalikustab moodulite rakenduskava kooli veebilehel.
8.6.    Kool säilitab moodulite rakenduskava vähemalt ajani, kui õppekava arhiveeritakse hariduse infosüsteemis.

9.     Kooli õppekava kohandamine
9.1.    Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtgrupile. Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute ja praktika sisu, valikut ja osakaalu õppekavas.
9.2.    Kool võib õpilase individuaalsuse arvestamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppemetoodikas, hindamises, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, koostades õpilasele kooli õppekava alusel individuaalse õppekava. Seejuures peavad individuaalse õppekava õpiväljundid kattuma kooli õppekavas kirjeldatutega. Individuaalse õppekava rakendamise otsuse teeb direktor.

10.    Õpiväljundid
10.1.     Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad elukestva õppe võtmepädevused  
     (võtmekompetentsid) ning eri- ja kutsealased teadmised, oskused ja hoiakud või nende
  kogumid, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata. Õpiväljundid on kirjeldatud
  õppekava või mooduli läbimiseks vajalikul õpiväljundi lävendi tasemel vastavuses
  kvalifikatsiooniraamistikuga.
10.2.     Õpilase õpiväljundite saavutatuse hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine on
     õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane,
  autentne ja erapooletu hinnang õpilase teadmiste ja oskuste taseme kohta vastavalt õppekavas
  kirjeldatud õpiväljunditele.
10.3.     Mooduli õpiväljundite saavutatust kontrollitakse kokkuvõtva hindamisega. Kokkuvõttev
     hinne väljendab kogu mooduli õpiväljundite saavutatust.

11.    Õpilase staatus
11.1.     Õpilaste kooli vastuvõtu korraldust reguleerib Lisa 2 „Viljandi Kutseõppekeskuse õpilaste
  vastuvõtu kord
“.
11.2.     Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse
     põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse  
  tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside olemasolu hindab
  kooli vastuvõtukomisjon ja tugispetsialistid.
11.3.     Neljandale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse
  põhihariduse olemasolu.
11.4.     Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava õppekava alusel õppima asumisel nõutakse
     keskhariduse olemasolu.
11.5.     Õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või
     kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus
  õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli õppekavas.
11.6.     Kool nõustab sisseastujat või tema seaduslikku esindajat sisseastuja potentsiaalile vastava
     õppekava valikul, hinnates õpilaskandidaadi valmisolekut õppekavas kindlaks määratud   
  õpiväljundite saavutamiseks.
11.7.     Kooli vastuvõetud õpilaskandidaat kantakse kooli õpilaste nimekirja direktori käskkirjaga
  hiljemalt õppetöö alguseks tema poolt esitatud õppimaasumise kinnituse ja
  vastuvõtukomisjoni otsuse alusel.
11.8.     Pärast õppetöö algust kahe nädala jooksul mõjuva põhjuseta õppetööle mitteasunud esimese
  kursuse õpilane kustutatakse õpilaste nimekirjast grupijuhendaja esildise alusel ning
  vabanenud kohale saab asuda õppima samal aastal kandideerinute seast pingereas järgmine
  õpilaskandidaat.


12.    Õpilaspilet
12.1.     Õpilaste kooli nimekirja arvamise järel väljastatakse talle kahe nädala jooksul õpilaspilet.
12.2.     Õpilaspilet on kooli tasemeõppes õppiva õpilase õppimist tõendav õpilase foto ja
  turvaelemendiga dokument.
12.3.     Õpilaspilet antakse õpilasele tasuta.
12.4.     Õpilaspilet kehtib nominaalse õppeaja või elektroonilise õpilaspileti korral kiibile kantud aja.
12.5.     Õpilaspileti pikendamise korraldab grupijuhendaja.
12.6.     Õpilaspileti kaotamisel, rikkumisel või varastamisel esitab õpilane kooli direktorile kirjaliku   
  avalduse õpilaspileti duplikaadi saamiseks. Duplikaat on tasuline.
12.7.     Kooli lõpetamisel või koolist lahkumisel tagastab õpilane kehtiva õpilaspileti koolile enne
  talle dokumentide tagastamist.
12.8.     Tagastatud õpilaspilet hävitatakse.

13.    Vabanenud õppekohtade täitmine
13.1.     Õppeaasta kestel on võimalik õpilasi vastu võtta ainult vabade õppekohtade olemasolul.

14.    Õpilase õigused ja kohustused
14.1.    Õpilasel on õigus:
14.1.1.     tutvuda enne kooli õppima asumist ja koolis õppides õppekavaga, kooli põhimääruse,
    koolipere kodukorra ja õppekorralduseeskirjaga;
14.1.2.     võtta osa õppetööst vastavalt kooli koolipere kodukorrale ja õppekorralduseeskirjale;
14.1.3.     saada õppekavajärgset õpet;
14.1.4.     valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras;
14.1.5.     saada pedagoogidelt nende poolt määratud ajal konsultatsiooni õppetööd puudutavates
     küsimustes;
14.1.6.     osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse;
14.1.7.     kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-,
     spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid koolis kehtestatud tingimustel ja korras;
14.1.8.     saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel
     ja korras;
14.1.9.     saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirja punktis 18 sätestatud korras;
14.1.10.    saada õpilaspilet;
14.1.11.    saada toetust koolilõuna kulude katmiseks seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
14.1.12.    sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras;
14.1.13.    pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole;
14.1.14.    saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid;
14.1.15.    saada koolist teavet kooli õppekorralduse ja oma õiguste kohta;
14.1.16.    pöörduda oma õiguste kaitseks grupijuhendaja, sotsiaaltöötaja, direktori, kooli
    nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole;
14.1.17.    kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.
14.2.    Õpilane on kohustatud:
14.2.1.     osalema õppetöös ja täitma õigeaegselt õppekavas ette nähtud ülesandeid;
14.2.2.     täitma seaduste, kooli põhimääruse, koolipere kodukorra, õppekorralduseeskirja ning
 muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ja kandma vastutust nende rikkumise
 korral;
14.2.3.     hoidma kooli kasutuses olevat vara ning hüvitama tekitatud kahju;
14.2.4.     teavitama võimalikest ohtudest, kooli maine ja vara ja maine kahjustamisest koheselt
      lähimat kooli töötajat;
14.2.5.     hoidma kooli head mainet;
14.2.6.     täitma teisi õigus- ja haldusaktidest tulenevaid kohustusi.

15.    Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamine (VÕTA)
15.1.     Varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamist reguleerib lisa 4 „Viljandi
      Kutseõppekeskuse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise (VÕTA)
      kord“.
15.2.     Kool rakendab VÕTA-t individuaalse hindamise korras õpilase taotluse alusel:
15.2.1.     kooli vastuvõtutingimuste täitmisel;
15.2.2.     õppekava täitmisel (välja arvatud kutseeksami või lõpueksami sooritamisel) eelnevalt
 läbitud ainete, teemade või moodulite õpitulemuste ülekandmisel ja varasemate õpingute   
 või varasema töökogemuse arvestamisel aine, teema või mooduli õpitulemusteks;
15.2.3.     kutseõppe õpingute lõpetamisel eelnevalt sooritatud kutseeksami  arvestamisel kutse- või erialase lõpueksami sooritamisena.

16.    Külalisõpilasena õppimine
16.1.     Külalisõpilane on mõne teise sama liiki kutseõppeasutuse võrdväärset ja samasisulist õppekava täitev õpilane, kes on tulnud kooli omandama teatud õppeaineid kindla perioodi vältel. Talle laienevad kõik kooli õpilaste õigused ja kohustused.
16.2.     Külalisõpilase õpe koolis toimub kooli direktori loal ja vastava lepingu alusel.
16.3.     Õppeaja lõppedes väljastatakse külalisõpilasele läbitud õppe kohta tõend, mis kinnitatakse kooli direktori allkirja ja pitsatiga.
16.4.     Kui külalisõpilane ei ole täitnud lepingu tingimusi, on kooli direktoril õigus katkestada tema õpingud koolis ning suunata ta tagasi tema lähtekooli.

17.    Välismaal õppimine
17.1.     Õpilasel on võimalik õppida välismaal:
17.1.1.     rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja koolide
     stipendiaadina;
17.1.2.     õpilasvahetuse korras organisatsioonide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;
17.1.3.     isiklikul initsiatiivil.
17.2.     Välismaal õppimise võimaluse otsustab osakonnajuht (konsulteerides grupijuhendaja ja erialaõpetajatega) õpilase avalduse alusel, arvestades õppeedukust ja erialaseid saavutusi.
17.3.     Rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja koolide vaheliste lepingute alusel välismaal õppimist taotlevad õpilased osalevad reeglina kooli poolt korraldataval konkursil.
17.4.     Välismaale õppima siirdunud õpilane loetakse koolis õpinguid mitte katkestanuks. Õpilasel on õigus välismaal õppimise ajaks taotleda individuaalset õppetöögraafikut.
17.5.     Välismaal õppivaks õpilaseks vormistatakse kooli direktori käskkirjaga, kus näidatakse vastav kool/organisatsioon ja seal õppimise periood, v.a. praktika korral, siis vormistatakse praktika leping.
17.6.     Välismaal õpilaseks arvatud õpilane täidab õppekava vastavas välisriigi koolis ja tema õppeaeg seetõttu välismaal oldud aja arvel ei pikene.
17.7.     Välismaa koolide juures sooritatud arvestusi, eksameid, praktikat ning õppeainete kokkuvõtvaid hindeid tunnustatakse kooli õppekava täitmisel õppekorralduseeskirjaga sätestatud korras (VÕTA).
17.8.     Põhikooli baasil esimesel kursusel õppimise ajal ei ole välismaal õppimine üldjuhul lubatud. Erandid ning alaealiste õpilaste välisõpingute võimalikkuse otsustab nõukogu. Alaealise õpilase välismaale õppima või praktikale asumiseks on vajalik tema vanemate või hooldaja kirjalik nõusolek.
17.9.     Välismaal õppimise kulusid kool ei kanna, v.a. juhul, kui selleks on programmis või projektis vahendid ette nähtud.

18.    Akadeemiline puhkus
18.1.     Akadeemiline puhkus on õpilase vabastamine õppekohustustest.
18.2.     Akadeemilisele puhkusele jäämiseks ja selle ennetähtaegseks lõpetamiseks esitab õpilane avalduse kooli direktori nimele. Akadeemiline puhkus vormistatakse direktori käskkirjaga.
18.3.     Õpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust:
18.3.1.     täisealisel taotlejal, kes õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 arvestuspunkti kuni üks aasta;
18.3.2.     tervislikel põhjustel raviva arsti või meditsiiniasutuse tõendi alusel kuni kaks aastat;
18.3.3.     aja- või asendusteenistuse puhul kutse alusel kuni üks aasta;
18.3.4.     lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse sünnitunnistuse koopia   alusel.
18.4.     Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad kooli õpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid ning likvideerida õppevõlgnevusi.
18.5.     Akadeemilise puhkuse ajal ei viida õpilasi üle järgmisele kursusele. Akadeemilisele puhkusele siirdunud õpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.
18.6.     Akadeemilise puhkuse ajal ei maksta õpilasele õppetoetust jm toetusi ega hüvitisi.
18.7.     Akadeemiliselt puhkuselt naasmisel saab õpilane õppima asuda neile õppekavadele, millel koolil on õppe läbiviimise õigus. Varasemaid õpinguid on võimalik üle kanda, rakendades VÕTA korda.
18.8.     Kui õpilane ei ole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist kahe nädala jooksul ilmunud õppetööle, kustutatakse ta grupijuhendaja esildise alusel õpilaste nimekirjast.

19.    Õpilaste väljaarvamine
19.1.     Õpilase väljaarvamine on tema kustutamine kooli õpilaste nimekirjast. Õpilase väljaarvamine kooli õpilaste nimekirjast vormistatakse direktori käskkirjaga.
19.2.     Õpilase väljaarvamine toimub osakonnajuhi esildise alusel:
19.2.1.     seoses õppekava täitmisega täies mahus;
19.2.2.     kooli kodukorra mittetäitmisel;
19.2.3.     vääritu käitumise tõttu;
19.2.4.     kõigi õppetasemete esimese kursuse õpilaste puhul, kes pole mõjuva põhjuseta õppeaasta alguses kahe esimese nädala jooksul õppetööle asunud;
19.2.5.     akadeemilise puhkus lõppemisel, kui õpilane ei ole kahe nädal jooksul peale akadeemilise puhkuse lõppemist õppetööle ilmunud;
19.2.6.     õppetöös edasijõudmatuse tõttu;
19.2.7.     õppetööst mitteosavõtu tõttu;
19.2.8.     nominaalse õppeaja lõpukuupäeva möödumisel;
19.2.9.     praktika ajal toimepandud süüteo tõttu, mis on ettevõtte juhtkonna poolt tõendatud.
19.3.     Õpilase väljaarvamine võib toimuda õpilase avalduse alusel, millel alaealise õpilase puhul peab olema lapsevanema või eestkostja kooskõlastus.
19.4.     Õpilase väljaarvamine võib toimuda pooltest sõltumatutel asjaoludel lapsevanema või eestkostja või grupijuhendaja esildise alusel:
19.4.1.     õpilase tervisliku seisundi tõttu arstliku hinnangu alusel;
19.4.2.     õpilase surma korral surmatunnistuse alusel.
19.5.     Õpilase väljaarvamiseks edasijõudmatuse, õppetööst mitteosavõtu või sisekorraeeskirjade mittetäitmise tõttu esitab grupijuhendaja osakonnajuhile ülevaate õpilase õppeedukuse ja puudumiste kohta, sisekorraeeskirjade mittetäitmise õpilase seletuskirja ning õpilase iseloomustuse koos hinnanguga õpilase käitumisele ning ülevaate väljalangemist ennetavatest tegevustest, s.h sotsiaalpedagoogi seisukoht väljaarvamise kohta. Osakonnajuht edastab materjalid pärast omapoolset kinnitust direktorile.
19.6.     Esitatud avalduste ja esildiste alusel langetab direktor otsuse õpilase väljaarvamise kohta ühe nädala jooksul.
19.7.     Alaealise õpilase väljaarvamisest teavitab juhiabi õpilase vanemaid või hooldajaid, saates neile posti teel väljavõtte käskkirjast. Otsus saadetakse vajadusel elektroonse posti teel ka õpilase omavalitsuse sotsiaaltöötajale. Täisealise õppija puhul saadab sekretär väljavõtte käskkirjast õpilase e-maili aadressile.
19.8.     Juhiabi väljastab koolist välja arvatud õpilastele ja kooli lõpetajatele ringkäigulehe (vastav vorm), mille õpilane täidab dokumentide väljastamiseks.
19.9.     Koolist lahkuva õpilase ringkäigulehe täitmise eesmärgiks on välistada võlgnevuste olemasolu ja osapoolte edasisi pretensioone.
19.10.     Dokumentide väljastamine toimub sekretäri juures õpilasele, lapsevanemale või vastavalt volitatud isikule ringkäigulehe esitamisel allkirja vastu.

20.    Dokumendid tuleb koolist välja võtta 1 kuu jooksul alates välja arvamisest. Dokumentide  hoiustamine koolis üle 1 kuu on tasuline.

21.    Õpingute lõpetamine
21.1.     Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus koos hinnetelehega.
21.2.     Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga või lõpueksamiga.  
21.3.     Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse alusel toimuvate riigieksamite sooritamine on kutsekeskhariduse omandamisel vabatahtlik.
21.4.     Kutsekeskhariduse õppekaval õppijal on võimalik kool lõpetada kiitusega:  
21.4.1.    kui keskmine hinne hinnetelehel on vähemalt 4,6 (sealjuures on eristava hindamisega hinnatud vähemalt pool üldõpingute  moodulite mahust ja pool põhi-  ja valikõpingute moodulite mahust, arvesse lähevad kõik moodulid ja nende lõpphinded on „väga hea“ („5“) või „hea“ („4“);
21.4.2.    eriala lõpueksam on sooritatud hindele „5“ või  on sooritatud kutseeksam.
21.5.     kiitusega lõpetamise tingimused on kehtestatud HTM ministri määrusega „Kutsekeskhariduse õppekaval õppija õpingute kiitusega lõpetamise tingimused“.

22.    Kooli ei saa lõpetada eksternina (st. sooritades ainult eksameid ja arvestusi, õpet läbimata).

23.    Õpingute jätkamine
23.1.     Õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel. Sellisel juhul, samuti üleminekul teisele õppekavale, kohaldatakse varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamise põhimõtteid.
23.2.     Kutsekeskhariduse omandanud isikul on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni ühe õppeaasta ulatuses koolis või gümnaasiumis.
23.3.     Kutsekeskhariduse omandanud isikul on õigus jätkata õpinguid kõrghariduse esimesel astmel.

24.    Õppetoetused, stipendiumid ja muud rahalised soodustused
24.1.     Õppetoetuste, stipendiumide ja muude rahaliste soodustuste määrad ning arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus või kooli pidaja.
24.2.     Õppetoetuste ja muude rahaliste soodustuste maksmise korrad kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
24.3.     Õppetoetused ja muud rahalised soodustused kantakse õpilase poolt kirjalikult näidatud tema nimel olevale pangaasutuse arveldusarvele. Esitatud pangaandmete õigsuse ja korrektsuse eest vastutab õpilane.
24.4.     Rahaliste vahendite ülekandmine õpilaste pangakontodele toimub selleks eraldatud vahendite piires peale nende laekumist kooli eelarvesse.
24.5.     Akadeemilisel puhkusel või osakoormusega õpilastele ei maksta õppetoetusi ega muid rahalisi soodustusi.
24.6.     Õppetoetust ja muid rahalisi toetusi ei saa sessioonõppes õppijad.
24.7.     Õppetoetuste ja muude rahaliste soodustuste määramisel ja maksmisel õpilastele juhindutakse alljärgnevatest kordadest:
24.7.1.     Õppetoetuse taotlemise ning määramise kord Viljandi  Kutseõppekeskuses (Lisa 6);
24.7.2.     Eritoetuse määramise ja maksmise kord Viljandi  Kutseõppekeskuses (Lisa 7);
24.7.3.     Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord Viljandi Kutseõppekeskuses (Lisa 8);
24.7.4.     Viljandi Kutseõppekeskuse õpilaste sõidukulu hüvitamise eeskiri (Lisa 9).

4.    Õppekasvatustöö
25.    Õppekasvatustöö planeerimine
25.1.    Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil. Õppetöö algus ja lõpp on fikseeritud iga õppeaasta õppetöö plaanis.
25.2.    Õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.
25.3.    Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti.
25.4.    Õppeaasta jaguneb kaheks poolaastaks ja kaheksaks õppeperioodiks, nende ajaline jaotus, kestvus ning vaheajad määratakse igaks õppeaastaks õppetöö plaanis.
25.5.    Õppetöö korralduse aluseks on õppetöögraafik, mis sätestab kontaktõppe ning praktika toimumise ajad üheks õppeaastaks.
25.6.    Õppetöögraafiku järgimine on õpilasele kohustuslik. Kõrvalekaldumine on võimalik, kui õpilasel on selleks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolul vormistatakse õpilasele individuaalne õppetöögraafik.
 

26.    Tunniplaan
26.1.    Tunniplaan on õppetöö toimumise alusdokument, mis koostatakse iga eriala ja õppegrupi jaoks, lähtudes vastavast õppekavast, õppetöögraafikust ja akadeemilisest kalendrist.
26.2.    Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid:
26.2.1.    õppeaine nimetus;
26.2.2.    õpetaja nimi;
26.2.3.    õppeaine toimumise aeg ja koht.
26.3.    Tunnijaotus koostatakse õppeperioodiks õppeosakonna poolt. Tunniplaani muutmine on võimalik mõjuvatel põhjustel, lähtuvalt kehtivast korrast.
26.4.    Tunniplaan tehakse teatavaks vähemalt üks nädal enne kehtima hakkamist.
26.5.    Tunniplaan avalikustatakse kooli koduleheküljel ja õppeinfosüsteemis (ÕIS).
26.6.    Tunniplaan on aluseks õppetöö toimumise kontrollile ja auditoorse/praktilise õppetöö koormuse arvestamisele.
26.7.    Tunniplaaniväliselt on õpetajal üks konsultatsioonitund nädalas. Konsultatsiooni ajad perioodis määrab õpetaja ja avaldab need kooli õppeinfosüsteemis (ÕIS).

27.    Õppetund
27.1.    Õppetunnid on kehtestatud tunniplaaniga ja on avalikustatud õppeinfosüsteemis (ÕIS).

28.    Õppetöö päevik
28.1.    Õppetöö päevik on kooli digitaalne dokument, milles peetakse õppegrupi arvestust õppekasvatustöö ja õpilaste õpitulemuste kohta kooli õppeinfosüsteemis (ÕIS).
28.2.    Õppetöö päeviku täitmist reguleerib Viljandi Kutseõppekeskuse õppetöö päeviku täitmise tingimused ja kord (Lisa 10).

29.    Õppetööst osavõtt
29.1.    Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt õppekavale, õppeaasta õppetöö plaanile ja tunniplaanile.
29.2.    Õppe- ja vahetundide ajad on kinnitatud tundide aegadega akadeemilises kalendris.
29.3.    Õppetunni alustab ja lõpetab õpetaja.
29.4.    Õppetööst põhjuseta puudumine ja hilinemine pole lubatud. Puudumise ja hilinemise kohta teeb õpetaja vastava märke antud päeva õppetundide sissekandes e-päevikusse, praktikajuhendaja praktikapäevikusse. Õpetajal on lubatud liita antud päeva tunnid e-päevikusse üheks sissekandeks. Õpetaja tagab puudujate märkimise e-päevikusse sama tööpäeva jooksul.
29.5.    Õppetunnist eemaldamine. Õpetajal on õigus eemaldada tunnist korduvalt õppetööd segav õpilane ja saata ta grupijuhendaja juurde. Õpetaja kannab õpilase õppetöö päevikusse selgitava märkuse, tunnist eemaldamise põhjuse. Õpilane kirjutab grupijuhendajale seletuskirja ning juhtum fikseeritakse grupijuhendaja poolt kooli ÕIS-is. Õpilane saab tundi naasta, kui päevikusse kantud märkusel on juures kirje, et õpilane võib õppetööd jätkata. Grupijuhendaja hõivatusel võtab õpilase vastu teine grupijuhendaja või osakonnajuht. Õppetööst eemaldatud õpilane on kohustatud omandama tunnis õpitud materjali iseseisvalt.
29.6.    Õppetööst osavõttu jälgib igapäevaselt grupijuhendaja.
29.7.    Õpilane on kohustatud teatama grupijuhendajale (tema puudumisel osakonnajuhile) või praktika ajal praktikajuhendajale puudumise põhjustest esimesel puudumise päeval ja esitama tõenduse puudumise põhjendatuks lugemiseks hiljemalt 2 päeva jooksul pärast õppetööle jõudmist.
29.8.    Grupijuhendaja märgib puudumise põhjenduse õppetöö päevikusse põhjenduse esitamise päeval.
29.9.    Kui õpilane ei ole teavitanud grupijuhendajat puudumise põhjusest, peab grupijuhendaja hiljemalt puudumise kolmandal päeval võtma kontakti õpilasega (alaealise õpilane puhul lapsevanema või hooldajaga) puudumise põhjuse väljaselgitamiseks.
29.10.    Puudumine loetakse põhjendatuks:
29.10.1.    õpilase haigestumise korral (nõutav sellekohane tõend esimesest haiguspäevast alates);
29.10.2.    lähedaste surma korral (kuni kolm päeva);
29.10.3.    EV Kaitsejõudude ja Politsei vm ametiasutuse teatise alusel;
29.10.4.    kooli juhtkonna poolt määratud esindamisülesannete täitmisel;
29.10.5.    ülekooliliste ürituste korraldamisel osalemisel;
29.10.6.    õppetööga seotud ürituste korral, mis toimuvad väljaspool kooli territooriumi. Vastava ürituse (õppekäik, ettevõtte külastus, spordivõistlusel vms) osalemise kohta koostab õpilaste saatja õpilaste nimekirja, mille esitab vähemalt 2 nädalat enne üritust osakonnajuhile kinnitamiseks;
29.10.7.    õpilase õppetööst vabastamist taotleva ettevõtte või organisatsiooni ametliku kirjaga;
29.10.8.    õpilase või tema seadusliku esindaja isikliku põhjendatud avalduse alusel;
29.10.9.    põhjendatud igahommikuste hilinemiste ja enne õppetundide lõppu lahkumise puhul (nt seoses maakonnaliinide autobusside sõidugraafikuga) esitab õpilane avalduse grupijuhendajale. Lubatud hilinemiste ja põhjendatud puudumiste põhjendused märgib grupijuhendaja e-päevikus.
29.11.     Kui õpilane on põhjuseta puudunud, teavitab grupijuhendaja üldjuhul alaealiste õpilaste puhul sellest lapsevanemat või hooldajat ja vajadusel tugisüsteemide töötajat.
29.12.     Kui õpilane on eelmise kuu jooksul põhjuseta puudunud, arutatakse õpilase puudumist järgneva kuu osakonna koosolekul, kus osakonna juhataja kutsel osalevad õpilane, vajadusel alaealise õpilase seaduslik esindaja, grupijuhendaja, erialaõpetajad ja nõustamiskeskuse spetsialistid. Osakonnajuht otsustab edasised meetmed õpilase mõjutamiseks.
29.13.     Kui õpilase põhjuseta puudumine jätkub järgneval kuul, suunatakse õpilane osakonnajuhi poolt sotsiaaltöötaja juurde. Sotsiaaltöötaja koostöös õpilase ja vajadusel lapsevanema või hooldajaga analüüsib puudumise põhjusi ning kavandab meetmed õpilase mõjutamiseks.
29.14.     Kui õpilane vaatamata osakonnajuhi ja sotsiaaltöötaja poolt rakendatud meetmetele puudub jätkuvalt põhjuseta, suunatakse õpilane aru andma direktori  juurde.
29.15.     Puudumiste põhjuseid ja probleemi lahendamist tõendavad märkmed säilitatakse õppeinfosüsteemis (ÕIS).

30.    Tugiteenuste ja –meetmete rakendamine
30.1.    Õpilase toetamise, sh erivajadustega õpilase toetamise aluseks on koolis direktori käskkirjaga kinnitatud kord „Tugirühma tugisüsteemid ja teenused ning osutamise kord“.
30.2.    Erivajadusega õpilase õpetamisel lähtutakse kaasava kooli põhimõtetest, mille kohaselt saavad koos õppida erinevate füüsiliste, intellektuaalsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete, keeleliste, vaimsete võimetega õpilased.
30.3.    Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on kooli õppekavast lähtuv erivajadusega õpilase jaoks koostatud õppekava, kus on arvestatud õpilase erinevaid vajadusi ning mille kaudu luuakse õpilasele tingimused kutseõppeks ja isiksuse arenguks.
30.4.    Kui on palju sarnase erivajadusega õpilasi, kes soovivad õppida ühte eriala, siis võib kooli nõukogu otsusega moodustada nendest õpilastest eraldi õppegrupi. Sellisel juhul koostatakse individuaalne õppekava selle õppegrupi jaoks
30.5.    Õpilasele, kes on erialaselt andekas, kohaldatakse võimalusel täiendavat väljaõpet või kohaldatakse erisust praktikakorralduses (näiteks ettevalmistamine erialasteks õpilasvõistlusteks ja –konkurssideks).
30.6.    Üldharidusainetes rakendatakse diferentseeritud õpetamist, kasutades sobivaid õppemeetodeid ja materjale jms. Samuti rakendatakse õppegrupi õppekavast lähtuvalt miinimumnõudeid sisaldavaid töökavasid, erineva raskusastmega ülesandeid.

31.    Hindamine
31.1.    Hindamise eesmärk on õpilase arengu toetamine asjakohase tagasiside abil ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkuse kohta.
31.2.    Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse õiglane ja erapooletu hinnang õpilase  omandatud kompetentside taseme vastavuse kohta kooli õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Õpetaja planeerib ja juhendab õppetöö hindamist. Mooduli või teema alguses tutvustab õpetaja õpilastele hindamisel arvessevõetavaid nõudeid ehk lävendit ning kokkuvõtva hinde kujunemise aluseid moodulis või teemas.
31.3.    Hinnatavad õpiväljundid on kirjeldatud õppekavades, hindamine rakenduskavades.
31.4.    Hindamisel eristatakse kahte peamist funktsiooni – kujundav ja kokkuvõttev hindamine. Mõlemaid võib kasutada ka enesehindamisel. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
31.5.    Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õpilase õpiväljundite saavutamist õppeprotsessi jooksul. Kujundavat hindamist väljendatakse üldjuhul sõnaliselt ja selle eesmärk on korrigeerida õppeprotsessi enne kokkuvõtvat hindamist.
31.6.    Kokkuvõttev hindamine on mitteeristav või eristav. Kokkuvõtva hindamise abil antakse õpilasele ja teistele huvigruppidele infot õpiväljundite saavutatuse kohta. Moodulite, sh üldõpingute kokkuvõtvad hinded kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.
31.7.    Kokkuvõtvate hinnete arvestamine õppetoetuste määramiseks toimub igal õppeaastal poolaasta lõpu seisuga antud õppeaastas välja pandud moodulite, õpiväljundite ja alateema hinnete alusel.
31.8.    Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse taset ei ole võimalik või vajalik eristada. Mitteeristava hindamise puhul määratakse lävend, millele vastamise või mille ületamise korral väljendatakse piisavat tulemust sõnaga „arvestatud“ ning millest madalamal tasemel ehk ebapiisavat tulemust väljendatakse sõnaga „mittearvestatud“.
31.9.    Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpiväljundite saavutatuse tase määratakse numbrilise hindena. Eristava hindamise skaalas on 3 positiivset ja üks negatiivne hinne. Eristava hindamise puhul kirjeldatakse hindamiskriteeriumid.
31.10.    Kokkuvõtval hindamisel arvestab õpetaja iseseisvate, praktiliste ja arvestuslike tööde hindeid, mis on kirjeldatud kooli õppekavas ja moodulite rakenduskavas nõutavate õpiväljundite saavutatuse hindamiseks.
31.11.     Arvestuslikud hinded kannab õpetaja e-päevikusse eri tähistusega. Arvestuslike hindamisülesannete täitmine on kõikidele õpilastele kohustuslik.
31.12.     Kokkuvõtva moodulihinde kujunemise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas ja moodulite rakenduskavas.
31.13.     Õpetaja kannab hinded õppetöö päevikusse kooli infosüsteemis (e-päevik) vastavalt päeviku täitmise korrale õppekorralduseeskirjas.
31.14.     Õpilane, kes puudus arvestuslikult hinnatava töö tunnist või sooritas töö mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal hiljemalt 3 nädala jooksul perioodi lõpust arvestades.
31.15.     Õpilase ja alaealise õpilase korral lapsevanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamine toimub kooli infosüsteemi kaudu.

32.    Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid
32.1.     Õpiväljundite saavutatuse hindamisel kasutatakse rakenduskavas kirjeldatud sobivaid, autentseid ja usaldusväärseid hindamismeetodeid ja hindamiskriteeriume, millest aineõpetaja on õppetöö alguses õpilast teavitanud.

33.    Hindamisskaalad
33.1.    Eristava hindamise puhul eristatakse õpilaste õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel:
33.1.1.     («5») – «väga hea» – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
33.1.2.     («4») – «hea» – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine;
33.1.3.     («3») – «rahuldav» – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
33.1.4. («2») – «puudlik» – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid  lävendi tasemel.

34.    Hindamine varasemate õpingute ja varasema töökogemuse arvestamisel
34.1.    Varem hindamata õpingute ja varasemast töökogemusest õpitu arvestamisel antakse mitteeristava hindamisega hinnang taotleja varem omandatud teadmiste ja oskuste vastavuse kohta mooduli või teema õpiväljunditele.
34.2.    Varem hinnatud õpingute arvestamisel:
34.2.1.     kantakse üle originaalhinne, kui õpingud on varem hinnatud samas hindamissüsteemis või
34.2.2.     arvutatakse võrreldava hindamissüsteemi hinnetele vasted kehtivas hindamissüsteemis või kasutatakse võrreldavas hindamissüsteemis antud hinnet või
34.2.3.     kantakse hinded üle mitteeristava hindamisega, kui hindamissüsteeme ei ole võimalik võrrelda.

35.    Õppevõlgnevuse arvestamise alused
35.1.    Õpilase edasijõudmist õppetöös jälgib ennekõike õpilane ise,  aga ka õpetajad ja  grupijuhendaja.
35.2.    Õpilasel, kellel on puudulikud hinded, on kohustus likvideerida õppevõlgnevus järgmise õppeperioodi jooksul, osaledes õpetaja poolt määratud konsultatsioonis.
35.3.    Praktikale asumiseks on õpilane kohustatud likvideerima õppevõlgnevused erialaainetes, milliste läbimine on eelduseks praktika sooritamisele. Praktikale lubatakse erandkorras osakonna juhi  otsusel erialaõpingute õppevõlgadega, juhul kui praktika sooritamine toimub õppetööplaani järgselt suvisel koolivaheajal.
35.4.    Õpilase üleviimist järgmisele kursuselt otsustab osakonna juht õppeaasta lõpus grupijuhendaja aruande alusel. Otsuse kinnitab osakonnajuhi ettepanekul direktor käskkirjaga.
35.5.    Õpilasi kursust kordama ei jäeta. Õppevõlgnevustega õpilast võib osakonna juhi ettepanekul järgmisele kursusele üle viia, määrates neile õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaja.
35.6.    Õpilast, kellel õppeaasta praktika kokkuvõttev hinne on mitterahuldav, viiakse järgmisele kursusele üle juhul, kui praktika õppevõlgnevuse sooritamine muudel tingimustel ja ajal on võimalik. Kui praktikat ei ole võimalik järgi sooritada, kustutakse õpilane õpilaste nimekirjast.
35.7.    Lõpukursuse õpilane võib esitada kooli direktorile õppevõlgnevuste vastamiseks pikenduse saamiseks kuni 12 kuuks põhjendatud taotluse, milles on toodud õppevõlgnevused ning nende likvideerimise ajad. Õpingute pikendamine on võimalik ainult tingimusel, et õppekaval on jätkuvalt õppe läbiviimise õigus. Avaldus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist.
35.8.        Õpingute pikendamise otsustab kooli direktor osakonna juhi ettepaneku alusel käskkirjaga.
35.9.    Nominaalse õppeaja lõppemisel ja õppekava õppekoormusest tuleneva mahu täitmata jätmisel arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja ning talle antakse väljavõte õpitulemuste registrist, kuhu on märgitud läbitud moodulite mahud ja kokkuvõtvad hinded.

36.    Praktiline õppetöö koolis
36.1.    Praktiline õppetöö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus vormis.
36.2.    Praktilise töö ja praktika eesmärk maht ja muud tingimused on määratud õppekava rakenduskavas.
36.3.    Kutseõpetaja viib läbi praktilisele tööle asuvate õpilaste esmase ja täiendava juhendamise ning väljaõppe õppetöökojas.
36.4.    Praktilise õppetöö sooritamise kohta teeb kutseõpetaja sissekanded õppegrupi e-päevikusse. Päevikusse kantakse:
36.4.1.     praktilise töö ajaline arvestus;
36.4.2.     praktiliste tööde loetelu;
36.4.3.     praktilise töö tulemused.
36.5.    Õpilane on kohustatud osalema kõigis  praktilise töö tundides ja sooritama kõik hinnatavad ülesanded. Õpetaja võib vabastada õpilase praktilise õppetöö tundidest juhul, kui õpilane on praktilise töö sooritanud ja ei vaja edasist harjutamist.
36.6.    Sooritamata praktiline töö on õppevõlgnevus, mille peab õpilane likvideerima kokkuleppel õpetajaga.

37.    Tööohutuse tagamine
37.1.    Praktika ja praktilise õppetöö ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid.
37.2.    Kutseõpetaja viib õpilastega läbi töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise enne praktilise õppetöö algust.
37.3.    Õpilase sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine, väljaõpe ning õpilase iseseisvale tööle lubamine fikseeritakse sellekohasel  registreerimise kaardil (Lisa 11), kuhu märgitakse:
37.3.1.     juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
37.3.2.     juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
37.3.3.     struktuuriüksus, kuhu õpilane tööle suunati;
37.3.4.     täiendava juhendamise põhjus;
37.3.5.     õpilasele tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
37.3.6.     iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
37.4.    Õpilane kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.

38.    Praktikakorralduse alused
38.1.    Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid.
38.2.    Kooli praktikakorraldust reguleerib „Viljandi Kutseõppekeskuse praktika korraldamise ja läbiviimise kord “ (Lisa 12).

39.    Kutse- ja lõpueksamite ning lõputöö läbiviimine
39.1.     Õppekavast lähtuvalt võib praktilise lõputöö kohta teostada ka kirjaliku töö. Kirjalikele töödele esitatavad sisu nõuded on määratud kooli lõputööde koostamise ja kaitsmise juhendiga (lisa 14).
39.2.    Lõpueksamile pääsemise eelduseks on õppekava täitmine täies mahus.
39.3.    Lõpueksamite graafiku koostab õppejuht osakonnajuhtidelt saadud ettepanekute alusel hiljemalt üks kuu enne eksamiperioodi algust ja selle kinnitab direktor käskkirjaga. Lõpueksamite graafikud pannakse välja hiljemalt üks nädal enne eksamiperioodi algust.
39.4.    Lõpueksamid toimuvad vastavalt eksamigraafikule. Õppetöö lõppemise ning kooli lõpueksamite vahe on vähemalt kolm päeva.
39.5.    Lõpueksamiteks moodustatakse osakonnajuhi poolt eksamikomisjon, mille koosseis kinnitatakse eksamigraafikus direktori käskkirjaga.
39.6.    Kooli lõpueksamite  ülesanded koostavad õpetajad vastavalt õppekavale ja need kinnitab osakonna juht hiljemalt üks nädal enne eksami algust.
39.7.    Kui õpilane ei nõustu lõpueksamil saadud hindega, on tal õigus esitada eksamikomisjoni esimehele kirjalik avaldus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Komisjon peab kaebuse läbi vaatama hiljemalt kahe päeva jooksul alates kaebuse esitamisest.
39.8.    Eksamiprotokolli (Lisa 15) valmistab ette eksamikomisjoni esimees, kandes sinna kõigi eksamile lubatud õpilaste nimed. Individuaalse õppekava alusel õppivate õpilaste eksamitulemuste kohta tehakse protokolli vastavasisuline märge.
39.9.    Protokolli koos eksamitulemustega kinnitab komisjoni esimees.
39.10.     Eksami tulemused on nähtavad ÕISis.
39.11.     Kui eksamile lubatud õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile, märgitakse tema kohta protokolli "mitteilmunud". Märge "mitteilmunud" võrdsustatakse lubatud korduseksamite arvu seisukohalt negatiivse hindega. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse kolme tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest. Mõjuvatel põhjustel eksamilt puudunud õpilasel on õigus eksam sooritada eksamineerija poolt uuesti määratud ajal.
39.12.     Eksamineerijatel on õigus õpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti eksamineerijaid või kaasõpilasi segava, solvava või halvustava käitumise korral. Vastava korralduse teinud eksamikomisjoni liige kannab sellekohase märkuse eksamiprotokolli. Eksamineeritaval on õigus:
39.12.1.    kasutada eksamineerijate poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;
39.12.2.    esitada eksamitulemusega mittenõustumisel kirjalik vaie koos vastavate põhjenduste äranäitamisega eksamikomisjoni esimehele;
39.12.3.    tutvuda oma kirjaliku eksami tööga ühe tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest.
39.13.     Eksami mittesooritamine ühes õppeaines ei takista üldjuhul teiste ainete eksamite sooritamist.

40.    Kaitsmised
40.1.    Kooli lõputööd kuuluvad avalikule kaitsmisele.
40.2.    Õppekavast tulenevalt võidakse kaitsta ka teisi töid (õppeaine lõputööd, uurimustööd, praktika aruanded, seminaritööd, iseseisvad tööd jne).
40.3.    Kui osakonnajuht/juhtivõpetaja peab vajalikuks, toimub kooli lõputööde ja praktika aruannete eelkaitsmine. Ettepaneku eelkaitsmise korraldamiseks võivad teha ka õpilased.
40.4.    Õpilane esitab hiljemalt detsembris osakonna juhile avalduse lõputöö tegemiseks. Avalduses märgitakse õpilase nimi, planeeritava töö pealkiri, juhendaja nimi ja nõusolek.
40.5.    Osakonnajuhi esildise alusel kinnitab kooli lõputööde nimekirja kooli direktor oma käskkirjaga Kui õpilane pärast seda soovib muuta kooli lõputöö teemat, peab ta vormistama vastavasisulise taotluse, näidates ära põhjendused teema muutmiseks. Osakonnajuhi nõusoleku korral kinnitatakse direktori käskkirjaga õpilasele uus koolilõputöö teema.
40.6.    Kooli lõputöö vormistab õpilane vastavalt kooli kirjalike tööde vormistamise juhendile ja esitab vähemalt kolm tööpäeva enne lõputöö kaitsmist osakonnajuhile köidetuna ühes eksemplaris retsensendi arvamusega.
40.7.      Koolilõputööd ei kuulu õpilastele tagastamisele. Kirjalikud lõputööd säilitatakse kooli infokogus kuni 3 aastat.
40.8.      Avalik kaitsmine toimub selleks moodustatud komisjoni ees, kuhu võivad kuuluda kooli ja tööandjate või nende liitude esindajad. Kooli lõputööde kaitsmise komisjon moodustatakse osakonnajuhi ettepanekul ja kinnitatakse eksamigraafikus direktori käskkirjaga.
40.9.      Kooli lõputöö kaitsmisele mitteilmumisel tehakse õpilase kohta protokolli märge "mitteilmunud".
40.10.     Mõjuvatel põhjustel mitteilmunud õpilasel on õigus kaitsta lõputööd komisjoni poolt määratud ajal enne õpingute lõppemist.
40.11.     Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks pärast vastava protokolli vormistamist hiljemalt kaitsmisele järgneval tööpäeval.
40.12.     Kui õpilane ei nõustu koolilõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada komisjoni esimehele kirjalik avaldus hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Komisjon peab kaebuse läbi vaatama hiljemalt kahe päeva jooksul alates kaebuse esitamisest.
40.13.     Lõputöö kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega "2".

5.    Õppekorralduseeskirja vaidlustamine ja rakendamine

41.    Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine
41.1.     Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamiseks on vaidlustajal õigus pöörduda kirjalikult kooli nõukogu poole.
41.2.     Otsusega mittenõustumisel on avaldajal õigus pöörduda Eesti Vabariigi Halduskohtu poole.