Meie lood

101 aastat kooli Vana-Võidus 27. detsember Tarmo Loodus

Eesti Vabariigi sünd andis meile võimaluse ise oma saatust määrata. Mõisad anti rahva käsutusse. Vana-Võidu von Stryki mõisa asutati vabariigi valitsuse heakskiidul põllutöökool. 13. jaanuaril 1921.a. andis härra Eduard Kullasepp 18 kooli vastuvõetud õpilasele esimesed tunnid.


Eesti Vabariigi sünd andis meile võimaluse ise oma saatust määrata. Mõisad anti rahva käsutusse. Vana-Võidu von Stryki mõisa asutati vabariigi valitsuse heakskiidul põllutöökool. Esimeseks direktoriks valiti 1920.a seni Olustveres Eesti Aleksandri Põllutöökoolis õpetajana töötanud agronoomiharidusega August Usin. Talle tehti ülesandeks alustada 1.novembril 1920 õppetööga. Alustamine aga venis, sest sõjavägi, kes oli mõisa enda kasutusse saanud, ei vabastanud  novembriks Vana-Võidu mõisa. Peale maakonnavalitsuse tihedat kirjavahetust sõjaväejuhtide ja vabariigi valitsusega anti mõis 8. jaanuaril 1921.a. maakonnavalitsusele üle. Ja 13. jaanuaril 1921.a. läks kool läks käima!

Kooli lugu Eesti iseseisvuse esimesel 20 aastal oli keeruline. Õpilaste vähesus, sõjaväe isepäisus,  põlengud, pankrotid jms ei võimaldanud kooli heal tasemel pidada.

1921.a. mais võttis sõjavägi mõisa taas enda käsutusse. Maakonnavalitsuse pealekäimisel käskis 1923.a. kevadel riigivanem Konstantin Päts anda Vana-Võidu mõis tagasi maakonnavalitsusele põllutöökooli taasavamiseks. 16. oktoobril määrati direktori kohusetäitjaks Karl Tõnnis. Tema korraldamisel avati Vana-Võidu mõisas 1 aastane alampõllumajanduskool, õppima aus 22 õpilast. 1924.a. kevadel õnnestus esimesel lennul õpingud lõpetada.

Murepilved kogunesid 1931. aasta sügisel. Väheste õpilastega ei suudetud kooli majandada ja 28. juunil 1932.a. otsustas Vabariigi valitsus suvel võlgadesse jäänud Vana-Võidu üheaastase põllutöökooli sulgeda. Vaatamata pingutustele ei õnnestunud Vana-Võidu mõisas hariduse andmist jätkata. Püüdlused avada 1933.a alguses Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool luhtus samuti õpilaste vähese huvi tõttu.

1933.a. märtsis toimus mõisa karjalaudas tulekahju. Pööningul hävis kogu ristiku ja põhutagavara, hukkusid 1 siga ja 3 põrsast. Kahtlustati süütamist. Vana-Võidu mõisas olid kõik kõrvalhooned varemetes, enam-vähem oli korras härrastemaja.

Olukord hakkas paranema kui 1934 aasta suvel külastasid Vana-Võidu mõisa riigivanem Konstantin Päts ja haridusminister Nikolai Kann. Nad andsid lubaduse avada Vana-Võidus kodumajanduskeskkool. 1935.a. sügisel otsustas Vabariigi valitsus avada Vana-Võidus Kodumajanduse keskkooli. Paraku rahapuudusel hoonete remont ei alanud ja kool jäi avamata.

1936.a.30. juunil võttis riigivanem Konstantin Päts vastu otsuse asutada Vana-Võidus kodumajanduskool. Seejärel võttis ta haridusministri ettepanekul vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“. Mõis anti 1. aprillil 1937.a.maakonnavalitsuselt üle haridusministeeriumile. Mõisa härrastemaja kooliks ümberehitamiseks valmis 29.juulil 1937.a. ehitusprojekt. Ümberehituseks eraldati 50 000 krooni. Härrastemaja ehitati ümber kahekordseks keskkütte ja elektriga kooliks.

Okupatsiooniaegne Eesti NSV valitsus otsustas tuua Vana-Võitu Särevere Kodumajanduskooli ja nimetada see ümber Vana-Võidu Kodumajanduskooliks. 1940.a. detsembris viidi otsus täide. Kooli juhatajaks sai Särevere Kodumajanduskooli juhataja Maria Tärn. Tegutsema hakkas 1-aastane kodumajanduskool ja 3-aastane kõrgem kodumajanduskool.

Saksa okupatsiooni ajal läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllutöökeskkooli juurde. Mõisatrepi metallkäsipuud viidi kuulide valamiseks.

Sõja lõppedes ja saksa sõjaväe lahkumise ning nõukogude vägede sisenemise järel algas kolmas nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991). Kool kolis veebruaris 1944 tagasi Vana-Võitu. Eest leiti  räsitud kool. Mustus, lõhutud inventar jms. Koolidirektor meenutab: "Kirbud hüppasid kui rohutirtsud, elektrit polnud, WC-d olid ummistunud, raha polnud. Õppetöö toimus lampide ja küünalde valgel, vett pumpasime käsitsi. Kütteks tegime metsas puid."

Alates 1944.aaastast kuni tänaseni on Vana-Võidus pidevalt kutseharidust antud. Detsembris avati 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum. 1945.a. juunis muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks. 1947.a. mais reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks. Nime muutused annavad aimu ka õpetatavatest erialadest.

Kooli areneb jõudsalt. Direktorid Mihkel Talu, Uno Tombak ja Heldur Koolmeister viivad Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumi ENSV parimate tehnikumide hulka. 1964.a. sügisel nimetati kool nõukogude esimese kosmonaudi auks ümber – Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum. Sovhoostehnikum oli oma tegemistes edukas ja nii võeti 1976.aastal ette suur remont. Mõisahäärberile ehitati juurde kaks tiiba: õppeklassid ja söökla ning aula.

Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa muudatused ka haridussüsteemis. Kooli nimetati ümber Vana-Võidu Tehnikumiks. Direktor Lembar Kivistiku eestvedamisel sai 1992.a. tehnikumist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.

1999 moodustati kolme kooli, Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool ja Viljandi Õppekeskus, ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool asukohaga Vana-Võidu. Direktor Margus Ojaots sai ülesandeks korraldada kooli ümberkujundamine – loomakasvatuse erialad läksid Säreveresse, aiandus Olustvere kooli, Viljandis olnud ehituse, autoremondi ja sekretäride erialad toodi Vana-Võitu.

2004.a. valiti vabaks jäänud direktori kohale Tarmo Loodus. Tema ülesandeks oli kooli uuendamine. 2006.a. sai valmis kooli uus visioon ja arengukava. 2008.a. viidi läbi arhitektuurikonkurss ja valmistati ette EL uue perioodi investeeringute taotlus. Koolile eraldati 15 M€.

2010.a. jõuluks valmis esimene EL rahadega renoveeritud hoone, kooli õpilaskodu. Eviko ehitas 1970-datel ehitatud ühiselamu kaasaegseks kortertüüpi õpilaskoduks. Kohti on 236. Lisaks kohvikuruumid, jõusaal, tegelustuba, bändiruum jms. Järgmisel aastal renoveeriti ühiselamu ja võimla.

6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.

Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2015 uueks: Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, härrastemaja juurdeehitused lammutati ja fassaad renoveeriti, ehitati õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia. Avamispäeva meenutuseks kooli töötajate ühispilt president Toomas Hendrik Ilvesega.

Tänane kool on kaasaegne tehnoloogiaõppe kool. Õppijaid on tasemeõppes ca 800, täienduskoolituses ca 700. 2022.a. algab mõisahoone restaureerime, 2023 loodame uuendada ka spordihoone sisustuse.

14. augustil 2021 toimus kooli 100.aastapäeva vilistlaste kokkutulek. Oodatud olid kõik Viljandis ja Vana-Võidus õppinud kutseõppeasutuste õpilased. Järgmine vilistlaste kokkusaamine on 16.augustil 2025.a.

Eesti Vabariigi sünd andis meile võimaluse ise oma saatust määrata. Mõisad anti rahva käsutusse. Vana-Võidu von Stryki mõisa asutati vabariigi valitsuse heakskiidul põllutöökool. Esimeseks direktoriks valiti 1920.a seni Olustveres Eesti Aleksandri Põllutöökoolis õpetajana töötanud agronoomiharidusega August Usin. Talle tehti ülesandeks alustada 1.novembril 1920 õppetööga. Alustamine aga venis, sest sõjavägi, kes oli mõisa enda kasutusse saanud, ei vabastanud  novembriks Vana-Võidu mõisa. Peale maakonnavalitsuse tihedat kirjavahetust sõjaväejuhtide ja vabariigi valitsusega anti mõis 8. jaanuaril 1921.a. maakonnavalitsusele üle. Ja 13. jaanuaril 1921.a. läks kool läks käima!

Kooli lugu Eesti iseseisvuse esimesel 20 aastal oli keeruline. Õpilaste vähesus, sõjaväe isepäisus,  põlengud, pankrotid jms ei võimaldanud kooli heal tasemel pidada.


1921.a. mais võttis sõjavägi mõisa taas enda käsutusse. Maakonnavalitsuse pealekäimisel käskis 1923.a. kevadel riigivanem Konstantin Päts anda Vana-Võidu mõis tagasi maakonnavalitsusele põllutöökooli taasavamiseks. 16. oktoobril määrati direktori kohusetäitjaks Karl Tõnnis. Tema korraldamisel avati Vana-Võidu mõisas 1 aastane alampõllumajanduskool, õppima aus 22 õpilast. 1924.a. kevadel õnnestus esimesel lennul õpingud lõpetada.

Murepilved kogunesid 1931. aasta sügisel. Väheste õpilastega ei suudetud kooli majandada ja 28. juunil 1932.a. otsustas Vabariigi valitsus suvel võlgadesse jäänud Vana-Võidu üheaastase põllutöökooli sulgeda. Vaatamata pingutustele ei õnnestunud Vana-Võidu mõisas hariduse andmist jätkata. Püüdlused avada 1933.a alguses Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool luhtus samuti õpilaste vähese huvi tõttu.

1933.a. märtsis toimus mõisa karjalaudas tulekahju. Pööningul hävis kogu ristiku ja põhutagavara, hukkusid 1 siga ja 3 põrsast. Kahtlustati süütamist. Vana-Võidu mõisas olid kõik kõrvalhooned varemetes, enam-vähem oli korras härrastemaja.

Olukord hakkas paranema kui 1934 aasta suvel külastasid Vana-Võidu mõisa riigivanem Konstantin Päts ja haridusminister Nikolai Kann. Nad andsid lubaduse avada Vana-Võidus kodumajanduskeskkool. 1935.a. sügisel otsustas Vabariigi valitsus avada Vana-Võidus Kodumajanduse keskkooli. Paraku rahapuudusel hoonete remont ei alanud ja kool jäi avamata.

1936.a.30. juunil võttis riigivanem Konstantin Päts vastu otsuse asutada Vana-Võidus kodumajanduskool. Seejärel võttis ta haridusministri ettepanekul vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“. Mõis anti 1. aprillil 1937.a.maakonnavalitsuselt üle haridusministeeriumile. Mõisa härrastemaja kooliks ümberehitamiseks valmis 29.juulil 1937.a. ehitusprojekt. Ümberehituseks eraldati 50 000 krooni. Härrastemaja ehitati ümber kahekordseks keskkütte ja elektriga kooliks.

Okupatsiooniaegne Eesti NSV valitsus otsustas tuua Vana-Võitu Särevere Kodumajanduskooli ja nimetada see ümber Vana-Võidu Kodumajanduskooliks. 1940.a. detsembris viidi otsus täide. Kooli juhatajaks sai Särevere Kodumajanduskooli juhataja Maria Tärn. Tegutsema hakkas 1-aastane kodumajanduskool ja 3-aastane kõrgem kodumajanduskool.

Saksa okupatsiooni ajal läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllutöökeskkooli juurde. Mõisatrepi metallkäsipuud viidi kuulide valamiseks.

Sõja lõppedes ja saksa sõjaväe lahkumise ning nõukogude vägede sisenemise järel algas kolmas nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991). Kool kolis veebruaris 1944 tagasi Vana-Võitu. Eest leiti  räsitud kool. Mustus, lõhutud inventar jms. Koolidirektor meenutab: "Kirbud hüppasid kui rohutirtsud, elektrit polnud, WC-d olid ummistunud, raha polnud. Õppetöö toimus lampide ja küünalde valgel, vett pumpasime käsitsi. Kütteks tegime metsas puid."

Alates 1944.aaastast kuni tänaseni on Vana-Võidus pidevalt kutseharidust antud. Detsembris avati 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum. 1945.a. juunis muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks. 1947.a. mais reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks. Nime muutused annavad aimu ka õpetatavatest erialadest.

Kooli areneb jõudsalt. Direktorid Mihkel Talu, Uno Tombak ja Heldur Koolmeister viivad Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumi ENSV parimate tehnikumide hulka. 1964.a. sügisel nimetati kool nõukogude esimese kosmonaudi auks ümber – Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum. Sovhoostehnikum oli oma tegemistes edukas ja nii võeti 1976.aastal ette suur remont. Mõisahäärberile ehitati juurde kaks tiiba: õppeklassid ja söökla ning aula.

Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa muudatused ka haridussüsteemis. Kooli nimetati ümber Vana-Võidu Tehnikumiks. Direktor Lembar Kivistiku eestvedamisel sai 1992.a. tehnikumist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.

1999 moodustati kolme kooli, Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool ja Viljandi Õppekeskus, ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool asukohaga Vana-Võidu. Direktor Margus Ojaots sai ülesandeks korraldada kooli ümberkujundamine – loomakasvatuse erialad läksid Säreveresse, aiandus Olustvere kooli, Viljandis olnud ehituse, autoremondi ja sekretäride erialad toodi Vana-Võitu.

2004.a. valiti vabaks jäänud direktori kohale Tarmo Loodus. Tema ülesandeks oli kooli uuendamine. 2006.a. sai valmis kooli uus visioon ja arengukava. 2008.a. viidi läbi arhitektuurikonkurss ja valmistati ette EL uue perioodi investeeringute taotlus. Koolile eraldati 15 M€.

2010.a. jõuluks valmis esimene EL rahadega renoveeritud hoone, kooli õpilaskodu. Eviko ehitas 1970-datel ehitatud ühiselamu kaasaegseks kortertüüpi õpilaskoduks. Kohti on 236. Lisaks kohvikuruumid, jõusaal, tegelustuba, bändiruum jms. Järgmisel aastal renoveeriti ühiselamu ja võimla.

6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.

Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2015 uueks: Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, härrastemaja juurdeehitused lammutati ja fassaad renoveeriti, ehitati õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia. Avamispäeva meenutuseks kooli töötajate ühispilt president Toomas Hendrik Ilvesega.

Tänane kool on kaasaegne tehnoloogiaõppe kool. Õppijaid on tasemeõppes ca 800, täienduskoolituses ca 700. 2022.a. algab mõisahoone restaureerime, 2023 loodame uuendada ka spordihoone sisustuse.

14. augustil 2021 toimus kooli 100.aastapäeva vilistlaste kokkutulek. Oodatud olid kõik Viljandis ja Vana-Võidus õppinud kutseõppeasutuste õpilased. Järgmine vilistlaste kokkusaamine on 16.augustil 2025.a.