Kooli ajalugu
- Viljandi Kutseõppekeskus moodustati 1999.aastal Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja Viljandi Õppekeskuse üendamise teel.
- Kutsehariduse alguseks Viljandis võib lugeda 1906.aastal asutatud A. Kamseni Kaubanduskooli.
- Vana-Võidus otsustati 17. augustil 1920.aastal asutada Alampõllutöökool.
Koolilugu Vana-Võidus
Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921
Vana-Võidu kutsekool loodi tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse. 1920.aasta 17. augustil peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kooli esimene direktor August Usin võttis esimesed õpilased Vana-Võidu Alampõllutöö Kooli sama aasta septembris. Esimese tunni andis 18 õpilasele härra Eduard Kullasepp 13.jaanuaril 1921.a.
Erinevad on olnud ajad, riigikorrad, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed. Kooli käekäik on olnud keeruline:
-
17. august 1920 otsustas Viljandi Maakonnavalitsus asutada Vana-Võidu mõisas Vana-Võidu 2-aastase Alampõllutöökooli.
-
13. jaanuar 1921 toimus 18 õpilasele esimene tund.
-
2. juunil 1921 asus kooli hoonesse Eesti sõjavägi, õppetöö katkes.
-
1. novembril 1923 vabastas sõjavägi mõisa ja õppetöö taastati. Lõpetas Vana-Võidu Alampõllutöökooli I lend.
-
12. mail 1931 loodi õpilasühing „Vana-Võidu Põllutöökooli Kasvandike Kogu“.
-
1. augustil 1932 võlgadesse sattunud kool suleti.
-
1. jaanuaril 1933 avati Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool, paraku õpilaste vähesuse tõttu õppetööd ei alustatud.
-
30. mail 1936 võttis riigivanem Päts vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“.
-
1939.a. ehitati mõis ümber kooliks. Kahele tiivale lisati II korrus, paigaldati keskküte.
-
25. jaanuaril 1941 algas mõisas taas õppetöö. Avati Vana-Võidu üheklassiline kodumajanduskool ja Vana-Võidu neljaklassiline kõrgem kodumajanduskool.
-
Septembris 1942 läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllumajanduskooli juurde.
-
Veebruaris 1944 kolis kool tagasi Vana-Võitu.
-
4. detsembril 1944 avati Vana-Võidu 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum.
-
Juunis 1945 muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks.
-
31. mail 1947 reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks.
-
1. septembril 1964 sai kool uue nime - Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum.
-
1976.aastal oli taas suur remont, mõisahäärberile ehitati juurde õppeklasside ja söökla tiib.
-
1. septembril 1991 sai koolist Vana-Võidu Tehnikum.
-
11.septembril 1992 sai koolist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.
-
5. märts 1999 moodustati kolme kooli ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Põllumajanduserialad antakse naaberkoolidele, koolist saab tehnoloogiaõppe kool.
-
Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2017 uueks: Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, härrastemaja juurdeehitised lammutati ja fassaad renoveeriti, ehitati õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia.
-
6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.
Kooli asutamise aastapäeva VIKK 100 vilistlaste kokkutulek toimub Vana-Võidus 14. augustil 2021.a.
Vana-Võidu koolide direktorid:
- 1921-1923 August Usin
- 1923-1925 Karl Tõnnis
- 1925-1932 Albert Leesment
- 1941-1945 Marie Tärn
- 1945-1950 Heinrich Jaagusoo
- 1950-1954 Mihkel Talu
- 1954-1963 Uno Tombak
- 1963-1981 Heldur Koolmeister
- 1981-1994 Lembar Kivistik
- 1995-1997 Peep Tarre
- 1997-1999 Erik Mäe
- 1999-2004 Margus Ojaots
- 2004 – Tarmo Loodus
Kutsekoolide lugu Viljandis
Kutseharidust on Viljandis antud ammusest ajast. Hansaaja käsitöölised andsid omi oskusi edasi selli-õpipoisi õpetustes, ametikoolide ajalugu ulatub Viljandis aga 100 aasta taha. Linnas on olnud mitmeid erakutsekoole, aga ka linnale kuulunud kutseõppeasutusi. Nõukogude okupatsiooni ajal olid kutsekoolid riiklikud ja allusuid keskvalitsusele. Teadaolevad Viljandi ametikoolid:
- 1914 Asutati Viljandi Andres Kamseni Kaubanduskool.
- 1920 Asutati Viljandi Kaubanduskool. Lõpetas tegevuse 1933.
- 1923 Asutati Viljandi Linna Ühiskommertsgümnaasium. Reorganiseeriti 1927.
- 1927 Viljandi Linna Naiskutsekool. Reorganiseeriti 1944.
- 1934 Asutati Viljandi Tööstusõpilastekool. Reorganiseeriti 1944.
- 1934 Asutati Viljandi Kaubanduskool.
- 1934 Asutati Viljandi Tütarlaste Erakaubanduskool.
- 1937 Moodustati Viljandi Kaubanduskeskkool.
- 1940 Asutati Viljandi Poeglaste Ametikool. Reorganiseeriti 1942.
- 1942 Moodustati Viljandi Tööstuskool.
- 1944 Moodustati Viljandi koolide baasil Tööstuskool nr. 7.
- 1945 Asutati Viljandi Meditsiiniline Kool. Lõpetas tegevuse 1960.
- 1947 Asutati Viljandi Vabariiklik Nõukogude Kaubanduse Tehnikum. Lõpetas tegevuse 1951.
- 1949 Asutati Viljandi Pedagoogiline Kool. Lõpetas tegevuse 1958.
- 1950 Asutati Viljandi Põllumajanduskool. Reorganiseeriti 1954.
- 1952 Asutati Viljandi Kultuurikool.
- 1954 Moodustati Põllumajanduse Mehhaniseerimiskool nr.11.
- 1959 Asutati Viljandi Erikutsekool. Lõpetas tegevuse 1973.
- 1960 Moodustati Tööstuskool nr. 18. reorganiseeriti 1963.
- 1963 Moodustati Linnakutsekool nr. 9. Reorganiseeriti 1966.
- 1966 Moodustati Maakutsekool nr. 32. Reorganiseriti 1968.
- 1968 Moodustati Linnakutsekool nr. 9. Reorganiseeriti 1979.
- 1979 Moodustai Tehnikakool nr. 9. Reorganiseeriti 1984.
- 1980 Asutatakse Viljandi Rajooni Õppetootmiskombinaat.1991 reorganiseeriti Viljandi Õppekeskuseks. Suleti 1999.
- 1984 Moodustati Kutsekeskkool nr. 9. Reorganiseeriti 1991.
- 1991 Nimetati ümber Viljandi Kutsekeskkoliks. Reorganiseeriti 1999.
- 1999 Moodustati koolide ühendamise teel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool (VÜKK). Männimäe koolimaja jäi VÜKKi õppekohaks.
- 2006 VÜKK sulgeb Männimäe õppekoha ja kogu kool asub sellest ajast Vana-Võidus.
- 2013 VÜKK avab Viljandis Leola 14A täiendusõppeosakonna. Osakond suletakse 2018.
Teadaolevad Viljandi ametikoolide direktorid:
- Marta Kõiv - Viljandi Linna Naiskutsekooli direktor 1927 - 1944
- J. E. Jakk - Viljandi Tööstusõpilastekooli direktor 1934 - 1944
- Teodor Koik - Viljandi Kaubanduskeskkooli direktor 1937 - 1940
- Harras Kullango - Viljandi poeglaste Ametikooli direktor 1940 - 1942
- Aksel Vanasööt - Viljandi Tööstuskooli direktor 1042 - 1948
- Vladimir Rehemaa - Tööstuskool nr. 7 direktor 1948 - 1950
- Artur Meos - Viljandi Põllumajanduskooli direktor 1950 -1953
- Apollo Tomingas - Viljandi Põllumajanduskooli direktor 1953 - 1955
- Hans Jänes - Põllumajanduse Mehhaniseerimiskooli direktor 1955 - 1959
- Andrei Tereštšenko - Põllumajanduse Mehhaniseerimiskooli direktor 1959 - 1962
- Richard Valgepea - Tööstuskool nr. 18 direktor 1962 - 1964
- Eino Riitsalu - Linnakutsekool nr. 9 direktor 1964 - 1979
- Endel Tallika - Tehnikakool nr. 9 direktor 1979 - 1988
- Jaan Ojasson - Viljandi Õppekeskuse direktor ... - 1999
- Ants Nõges - Kutsekeskkool nr. 9 direktor 1988 - 1992
- Toomas Kletenberg - Viljandi Kutsekeskkooli direktor 1992 - 1999
Oleme mõisakool
Keskajast pärinevat Vana-Võidu mõisa, saksa keeles Alt-Woidoma, on mõisana esmamainitud 1507. aastal. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Stryki aadliperekonnale. Siis algas ka mõisasüdame ja majandushoonete esinduslikum väljaehitamine. Mõisa hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1840tel aastatel. Samal ajal said valmis ka ait ja kastellid ning tallid. Härrastemaja oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid seitsme akna laiune keskosa. 1938.a. ehitati härrastemaja ümber kooliks. Ühekorruselisele osale lisati II korrus. Paigaldati ka keskküte. 1970-datel ehitati härrastemajale 2 tiiba. Need lammutati 2016.a.
Mõisa kastellid on tänaseks ümber ehitatud kooli peahooneks.
Mõisa ajalugu on sama kirju kui meie rahva minevik:
-
1463 Weydema (Võidu) küla esmamainimine
-
1507 Weydema mõisa esmamainimine
-
1540 13. detsember Johann Wrangell saab Liivi ordult Weydema mõisa. Seda nimetatakse siis Wrangellshoff. Hiljem pärib valdused tema poeg Moritz Ottosson Wrangell, kes pärandab mõisa pojale Georg Wrangellile. Georg pärandab mõisa edasi tütrele Sophie Wrangell. Viimane abiellus Georg Albedylliga ja mõis läheb Albedyllide kätte.
-
1560 põletasid venelased Viljandi piiramise ajal Wrangellshoffi majalinnuse maha
-
1582 Jam-Zapolski rahuga jäi Liivimaa ehk Lõuna-Eesti Poola-Leedu riigile. Wrangiel Moysa omanikuks sai Woycziech Markowski.
-
1599 Wrangiel Moyza läks kiriku kätte
-
1620 jäi Viljandimaa rootslastele, kes asusid maid ümber jagama
-
1662 24. jaanuaril läks mõis tagasi Albedyllidele
-
1624 Rootsi kuningas Gustav II Adolf annab mõisa riigimarssal Jakob de la Cardie perekonnale
-
1625 taotleb lesestunud Sophie Albedyll (Wrangell) mõisa tagastamist, sellest keelduti
-
1699 23. septembril ennistati mõis Sophie onule, kindralleitnant ja maanõunik Gustav Ernst von Albedyllile. Tal ei olnud lapsi
-
1704 3. mail Gustav Ernst von Albedylli surma järel läks mõis pärijate otsusega Rootsi kindralleitnant Carl Adam von Stackelbergile, kes oli abielus Ulrica Eleonore Albedylliga. Ta pärandas mõisa pojale Otto Peter von Stackelberg
-
1734 23. veebruaril Carl Adam von Stackelbergi poeg Otto Peter von Stackelberg müüb mõisa haagikohtunik parun Moritz Possele.
-
1767 parun Moritz Posse pärandab mõisa poegadele, parun Eberhard Gustav Posse saab Vana-Võidu mõisa. Parun Carl Magnus Posse Uue-Karula. Eberhardil lapsi polnud. Surres jagati vara pärijatele.
-
1794 1. augustil läks mõis võlgade katteks kreisi maksuametnikule major Claudius von Stadenile.
-
1795 1. mail ostab mõisa Johann Jürgensonn
-
1804 kuulub mõis päranduse kaudu Carl Von Helmersenile, kes oli abielus Jürgensonni pärija tütar Doroytheaga.
-
1822 saab omanikuks Reinhold von Jürgensonn. Mõis saab nimeks Alt Woidoma (Vana-Võidu)
-
1834 24. november Jürgensonn müüb mõisa Georg Constantin von Strykile
-
1836 algas uue mõisahoone ehitamine (arhitekt oli ilmselt Jelgava linnaarhitekt Emil Julius Strauss)
-
1837 ehitati karjakastelli I osa
-
1838 valmis karjakastelli ülejäänud osad
-
1844 uus mõisahoone saab valmis
-
1848 valmis ait
-
1864 pärib mõisa Georg Philipp von Stryk.
-
1893 võtab isa surma järel mõisa üle Friedrich Wilhelm von Stryk. Mõisa rentis üleoru naaber Alexander von Helmersen. Siis tehti ka tee risti üle oru.
-
1899 uuendati meierei, Oiul töötas tellisetehas
-
1919 EV maareform, mõisade riigistamine
-
1919 17.08 Maakonnavalitsus otsustas asutada Vana-Võidus põllutöökooli
1919. aastal von Strykidelt võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajanduskool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks.
Tänaseks on mõisahoonel hilisemad juurdeehitused lammutatud, fassaad renoveeritud. Mõisas on avastatud unikaalsed seinamaalingud. Mõisas on kooli muuseum, IT erialade õppeklassid ja ruumid pidulike sündmuste tähistamiseks.
2015. augustis avas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kastellidest ümberehitatud hoones kooli uue peahoone. Nüüd on kastellides õppeklassid, teeninduserialade õppelaborid, raamatukogu, toidutuba ja administratsiooni ruumid.
Nii äratsime uuele elule hävimisohus vana kastelli ja Alt Woidoma mõisa - nüüd on siin kaasaegne kutsekool.
Koolilugu Vana-Võidus
Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921
Vana-Võidu kutsekool loodi tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse. 1920.aasta 17. augustil peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kooli esimene direktor August Usin võttis esimesed õpilased Vana-Võidu Alampõllutöö Kooli sama aasta septembris. Esimese tunni andis 18 õpilasele härra Eduard Kullasepp 13.jaanuaril 1921.a.
Erinevad on olnud ajad, riigikorrad, koolis õpetatavad ametid ning kooli nimed. Kooli käekäik on olnud keeruline:
-
17. august 1920 otsustas Viljandi Maakonnavalitsus asutada Vana-Võidu mõisas Vana-Võidu 2-aastase Alampõllutöökooli.
-
13. jaanuar 1921 toimus 18 õpilasele esimene tund.
-
2. juunil 1921 asus kooli hoonesse Eesti sõjavägi, õppetöö katkes.
-
1. novembril 1923 vabastas sõjavägi mõisa ja õppetöö taastati. Lõpetas Vana-Võidu Alampõllutöökooli I lend.
-
12. mail 1931 loodi õpilasühing „Vana-Võidu Põllutöökooli Kasvandike Kogu“.
-
1. augustil 1932 võlgadesse sattunud kool suleti.
-
1. jaanuaril 1933 avati Vana-Võidu 1-aastane kodumajanduskool, paraku õpilaste vähesuse tõttu õppetööd ei alustatud.
-
30. mail 1936 võttis riigivanem Päts vastu otsuse nr. 480 „Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamine“.
-
1939.a. ehitati mõis ümber kooliks. Kahele tiivale lisati II korrus, paigaldati keskküte.
-
25. jaanuaril 1941 algas mõisas taas õppetöö. Avati Vana-Võidu üheklassiline kodumajanduskool ja Vana-Võidu neljaklassiline kõrgem kodumajanduskool.
-
Septembris 1942 läks mõis saksa sõjaväe kätte ja muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustevere Põllumajanduskooli juurde.
-
Veebruaris 1944 kolis kool tagasi Vana-Võitu.
-
4. detsembril 1944 avati Vana-Võidu 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum.
-
Juunis 1945 muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks.
-
31. mail 1947 reorganiseeriti kool Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks.
-
1. septembril 1964 sai kool uue nime - Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum.
-
1976.aastal oli taas suur remont, mõisahäärberile ehitati juurde õppeklasside ja söökla tiib.
-
1. septembril 1991 sai koolist Vana-Võidu Tehnikum.
-
11.septembril 1992 sai koolist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool.
-
5. märts 1999 moodustati kolme kooli ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Põllumajanduserialad antakse naaberkoolidele, koolist saab tehnoloogiaõppe kool.
-
Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi rahalisel toel muudeti kool aastatel 2009 - 2017 uueks: Vana-Võidu mõisa karjakastellid ehitati kooli uueks peahooneks, härrastemaja juurdeehitised lammutati ja fassaad renoveeriti, ehitati õppehallide hoone, renoveeriti õpilaskodu, rajati raskeveokite libedarada, uuendati kogu õppetehnoloogia.
-
6. juunil 2014 kinnitas haridus- ja teadusminister kooli nimeks Viljandi Kutseõppekeskus, lühinimega VIKK.
Kooli asutamise aastapäeva VIKK 100 vilistlaste kokkutulek toimub Vana-Võidus 14. augustil 2021.a.
Vana-Võidu koolide direktorid:
- 1921-1923 August Usin
- 1923-1925 Karl Tõnnis
- 1925-1932 Albert Leesment
- 1941-1945 Marie Tärn
- 1945-1950 Heinrich Jaagusoo
- 1950-1954 Mihkel Talu
- 1954-1963 Uno Tombak
- 1963-1981 Heldur Koolmeister
- 1981-1994 Lembar Kivistik
- 1995-1997 Peep Tarre
- 1997-1999 Erik Mäe
- 1999-2004 Margus Ojaots
- 2004 – Tarmo Loodus
Kutsekoolide lugu Viljandis
Kutseharidust on Viljandis antud ammusest ajast. Hansaaja käsitöölised andsid omi oskusi edasi selli-õpipoisi õpetustes, ametikoolide ajalugu ulatub Viljandis aga 100 aasta taha. Linnas on olnud mitmeid erakutsekoole, aga ka linnale kuulunud kutseõppeasutusi. Nõukogude okupatsiooni ajal olid kutsekoolid riiklikud ja allusuid keskvalitsusele. Teadaolevad Viljandi ametikoolid:
- 1914 Asutati Viljandi Andres Kamseni Kaubanduskool.
- 1920 Asutati Viljandi Kaubanduskool. Lõpetas tegevuse 1933.
- 1923 Asutati Viljandi Linna Ühiskommertsgümnaasium. Reorganiseeriti 1927.
- 1927 Viljandi Linna Naiskutsekool. Reorganiseeriti 1944.
- 1934 Asutati Viljandi Tööstusõpilastekool. Reorganiseeriti 1944.
- 1934 Asutati Viljandi Kaubanduskool.
- 1934 Asutati Viljandi Tütarlaste Erakaubanduskool.
- 1937 Moodustati Viljandi Kaubanduskeskkool.
- 1940 Asutati Viljandi Poeglaste Ametikool. Reorganiseeriti 1942.
- 1942 Moodustati Viljandi Tööstuskool.
- 1944 Moodustati Viljandi koolide baasil Tööstuskool nr. 7.
- 1945 Asutati Viljandi Meditsiiniline Kool. Lõpetas tegevuse 1960.
- 1947 Asutati Viljandi Vabariiklik Nõukogude Kaubanduse Tehnikum. Lõpetas tegevuse 1951.
- 1949 Asutati Viljandi Pedagoogiline Kool. Lõpetas tegevuse 1958.
- 1950 Asutati Viljandi Põllumajanduskool. Reorganiseeriti 1954.
- 1952 Asutati Viljandi Kultuurikool.
- 1954 Moodustati Põllumajanduse Mehhaniseerimiskool nr.11.
- 1959 Asutati Viljandi Erikutsekool. Lõpetas tegevuse 1973.
- 1960 Moodustati Tööstuskool nr. 18. reorganiseeriti 1963.
- 1963 Moodustati Linnakutsekool nr. 9. Reorganiseeriti 1966.
- 1966 Moodustati Maakutsekool nr. 32. Reorganiseriti 1968.
- 1968 Moodustati Linnakutsekool nr. 9. Reorganiseeriti 1979.
- 1979 Moodustai Tehnikakool nr. 9. Reorganiseeriti 1984.
- 1980 Asutatakse Viljandi Rajooni Õppetootmiskombinaat.1991 reorganiseeriti Viljandi Õppekeskuseks. Suleti 1999.
- 1984 Moodustati Kutsekeskkool nr. 9. Reorganiseeriti 1991.
- 1991 Nimetati ümber Viljandi Kutsekeskkoliks. Reorganiseeriti 1999.
- 1999 Moodustati koolide ühendamise teel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool (VÜKK). Männimäe koolimaja jäi VÜKKi õppekohaks.
- 2006 VÜKK sulgeb Männimäe õppekoha ja kogu kool asub sellest ajast Vana-Võidus.
- 2013 VÜKK avab Viljandis Leola 14A täiendusõppeosakonna. Osakond suletakse 2018.
Teadaolevad Viljandi ametikoolide direktorid:
- Marta Kõiv - Viljandi Linna Naiskutsekooli direktor 1927 - 1944
- J. E. Jakk - Viljandi Tööstusõpilastekooli direktor 1934 - 1944
- Teodor Koik - Viljandi Kaubanduskeskkooli direktor 1937 - 1940
- Harras Kullango - Viljandi poeglaste Ametikooli direktor 1940 - 1942
- Aksel Vanasööt - Viljandi Tööstuskooli direktor 1042 - 1948
- Vladimir Rehemaa - Tööstuskool nr. 7 direktor 1948 - 1950
- Artur Meos - Viljandi Põllumajanduskooli direktor 1950 -1953
- Apollo Tomingas - Viljandi Põllumajanduskooli direktor 1953 - 1955
- Hans Jänes - Põllumajanduse Mehhaniseerimiskooli direktor 1955 - 1959
- Andrei Tereštšenko - Põllumajanduse Mehhaniseerimiskooli direktor 1959 - 1962
- Richard Valgepea - Tööstuskool nr. 18 direktor 1962 - 1964
- Eino Riitsalu - Linnakutsekool nr. 9 direktor 1964 - 1979
- Endel Tallika - Tehnikakool nr. 9 direktor 1979 - 1988
- Jaan Ojasson - Viljandi Õppekeskuse direktor ... - 1999
- Ants Nõges - Kutsekeskkool nr. 9 direktor 1988 - 1992
- Toomas Kletenberg - Viljandi Kutsekeskkooli direktor 1992 - 1999
Oleme mõisakool
Keskajast pärinevat Vana-Võidu mõisa, saksa keeles Alt-Woidoma, on mõisana esmamainitud 1507. aastal. Alates 1834. aastast kuulus mõis von Stryki aadliperekonnale. Siis algas ka mõisasüdame ja majandushoonete esinduslikum väljaehitamine. Mõisa hilisklassitsistlik kivist peahoone on ehitatud 1840tel aastatel. Samal ajal said valmis ka ait ja kastellid ning tallid. Härrastemaja oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid seitsme akna laiune keskosa. 1938.a. ehitati härrastemaja ümber kooliks. Ühekorruselisele osale lisati II korrus. Paigaldati ka keskküte. 1970-datel ehitati härrastemajale 2 tiiba. Need lammutati 2016.a.
Mõisa kastellid on tänaseks ümber ehitatud kooli peahooneks.
Mõisa ajalugu on sama kirju kui meie rahva minevik:
-
1463 Weydema (Võidu) küla esmamainimine
-
1507 Weydema mõisa esmamainimine
-
1540 13. detsember Johann Wrangell saab Liivi ordult Weydema mõisa. Seda nimetatakse siis Wrangellshoff. Hiljem pärib valdused tema poeg Moritz Ottosson Wrangell, kes pärandab mõisa pojale Georg Wrangellile. Georg pärandab mõisa edasi tütrele Sophie Wrangell. Viimane abiellus Georg Albedylliga ja mõis läheb Albedyllide kätte.
-
1560 põletasid venelased Viljandi piiramise ajal Wrangellshoffi majalinnuse maha
-
1582 Jam-Zapolski rahuga jäi Liivimaa ehk Lõuna-Eesti Poola-Leedu riigile. Wrangiel Moysa omanikuks sai Woycziech Markowski.
-
1599 Wrangiel Moyza läks kiriku kätte
-
1620 jäi Viljandimaa rootslastele, kes asusid maid ümber jagama
-
1662 24. jaanuaril läks mõis tagasi Albedyllidele
-
1624 Rootsi kuningas Gustav II Adolf annab mõisa riigimarssal Jakob de la Cardie perekonnale
-
1625 taotleb lesestunud Sophie Albedyll (Wrangell) mõisa tagastamist, sellest keelduti
-
1699 23. septembril ennistati mõis Sophie onule, kindralleitnant ja maanõunik Gustav Ernst von Albedyllile. Tal ei olnud lapsi
-
1704 3. mail Gustav Ernst von Albedylli surma järel läks mõis pärijate otsusega Rootsi kindralleitnant Carl Adam von Stackelbergile, kes oli abielus Ulrica Eleonore Albedylliga. Ta pärandas mõisa pojale Otto Peter von Stackelberg
-
1734 23. veebruaril Carl Adam von Stackelbergi poeg Otto Peter von Stackelberg müüb mõisa haagikohtunik parun Moritz Possele.
-
1767 parun Moritz Posse pärandab mõisa poegadele, parun Eberhard Gustav Posse saab Vana-Võidu mõisa. Parun Carl Magnus Posse Uue-Karula. Eberhardil lapsi polnud. Surres jagati vara pärijatele.
-
1794 1. augustil läks mõis võlgade katteks kreisi maksuametnikule major Claudius von Stadenile.
-
1795 1. mail ostab mõisa Johann Jürgensonn
-
1804 kuulub mõis päranduse kaudu Carl Von Helmersenile, kes oli abielus Jürgensonni pärija tütar Doroytheaga.
-
1822 saab omanikuks Reinhold von Jürgensonn. Mõis saab nimeks Alt Woidoma (Vana-Võidu)
-
1834 24. november Jürgensonn müüb mõisa Georg Constantin von Strykile
-
1836 algas uue mõisahoone ehitamine (arhitekt oli ilmselt Jelgava linnaarhitekt Emil Julius Strauss)
-
1837 ehitati karjakastelli I osa
-
1838 valmis karjakastelli ülejäänud osad
-
1844 uus mõisahoone saab valmis
-
1848 valmis ait
-
1864 pärib mõisa Georg Philipp von Stryk.
-
1893 võtab isa surma järel mõisa üle Friedrich Wilhelm von Stryk. Mõisa rentis üleoru naaber Alexander von Helmersen. Siis tehti ka tee risti üle oru.
-
1899 uuendati meierei, Oiul töötas tellisetehas
-
1919 EV maareform, mõisade riigistamine
-
1919 17.08 Maakonnavalitsus otsustas asutada Vana-Võidus põllutöökooli
1919. aastal von Strykidelt võõrandatud hoones hakkas tegutsema põllumajanduskool, mille tarbeks ehitati hoone 1930tel täiskahekorruseliseks.
Tänaseks on mõisahoonel hilisemad juurdeehitused lammutatud, fassaad renoveeritud. Mõisas on avastatud unikaalsed seinamaalingud. Mõisas on kooli muuseum, IT erialade õppeklassid ja ruumid pidulike sündmuste tähistamiseks.
2015. augustis avas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kastellidest ümberehitatud hoones kooli uue peahoone. Nüüd on kastellides õppeklassid, teeninduserialade õppelaborid, raamatukogu, toidutuba ja administratsiooni ruumid.
Nii äratsime uuele elule hävimisohus vana kastelli ja Alt Woidoma mõisa - nüüd on siin kaasaegne kutsekool.