Kas Sina mäletad, kelleks sa väiksena saada tahtsid? Arvatavasti olid unistuste ametiteks kas müüja, õpetaja, arst või siis politseinik, tuletõrjuja, autojuht. Kasvades Sinu unistused tulevasest ametist muutusid. Esimesed töökogemused tulid koduste töödega, kellel võimalus siis ka vanemaid talutöödel või muus ametis aidata. Usinamad hakkasid suviti  ise omale taskuraha teenima.

Inimene areneb terve elu, muutuvad tema nägemused elust ja soovidest. Seepärast on täiesti loomulik, et väiksena olnud unistus saada müüjaks, ei eruta sind enam niipalju kui põhikooli või gümnaasiumi lõpetades soov saada hinnatud ehitajaks või kokaks, või kirurgiks või edukaks juristiks.

Koolitaja Peep Vain kirjutas oma esimeses raamatus „ Kõige tähtsam küsimus“ sellest, kuidas ta oma tööd koolitaja ja ettevõtjana alustas, armastab, ning püstitas iga-aastaselt eesmärke nende täitmiseks, ja jagas ka teistele selleks näpunäiteid. Aastate möödudes kirjutab ta oma raamatus „ Keset elu“ sellest, et ühel hetkel ta lihtsalt jõudis arusaamisele, peale aastakümneid rallimist selles maailmas, et tema soovid on muutunud. Ta soovib rikkuse ja jõukuse asemel rahu, armastust ja õnne.

Iga muutuse ees on inimesel alati hirm – mis saab minust homme? Kuidas ma hakkama saan? Minul on teile, lõpetajad ja teie teekaaslased, ainult üks soovitus - ära karda proovida erinevaid asju elus – meile on antud vaid 1 elu! Hirmud ning teiste arvamused ei tohi meie elu juhtida ja otsuseid langetada!

On aeg keerata oma elus uus lehekülg. Vana-Võidu kool on läbi, ees terendab töömaailm või edasiõppimine. Teil on kõik teed ja uksed valla, te võite teha mida iganes. Saada kelleks iganes, kui ise vaid soovite. Selleks teile häid valikuid, et te oma elus ikka õnne ja rõõmu kogeksite. Ja ärge kartke tuult – see võib teid maailmas uutesse huvitavatesse kohtadesse kanda.

Tuult tiibadesse ja julge elada!

Tarmo Loodus