23. jaanuaril külastas meie kooli ajakirjanik ja tuntud telemees Rasmus Kagge, et rääkida oma karjäärist ajakirjanikuna ning meedia rollist tänapäeval. 90ndatel tegutsenud krimireporteri elu oli tõesti värvikirev ning naljakaid lugusid külalisel jätkus. Üks õpilane kiitiski, et talle meeldisid enim esineja humoorikad tõsielulood. Teine õpilane jällegi lisas, et loengu tegid huvitavad just need teemad, millest muidu õpilased ei kuulekski. Näiteks arutati metsaraie ümber tõusnud skandaale ning Sõnajalgade poolt Ida-Virumaale rajatava tuuliku ohtlikkust Eesti riigikaitsele. Rasmus Kagge selgitas, kuidas sellised uudislood valmivad, kuidas kujuneb nende põhjal rahva arvamus ning kui oluline on ajalehte avades lugeja kriitilise mõtlemise ja analüüsioskus.

Õpilaste jaoks oli huvitav ka saada teada, kui palju on Eestis netikommentaatoreid ning kuidas selle rahva üldarvuga võrreldes väikse huvigrupi olemasolu on meie meediamaastikku kujundada aidanud. Üks õpilane leidis loengu lõpuks, et me peaksime hakkama uudiseid vaatama otse kohalikest netikeskkondadest, mitte aga kasutades globaalseid vahendajaid nagu näiteks Facebook.

Kuulajatele meeldis, et külalislektor ise on õpilastele hea eeskuju – ta alustas oma karjääri juba 13-aastaselt esimese uudisloo kirjutamisega ning on suutnud end aastatega üles töötada konkurentsitihedas meediavaldkonnas. Õpetajatele jäi aga meelde Rasmuse soovitus haridusvaldkonna arenguks: pedagoogid peavad ise oma sõnumit kandma ja see sõnum peab olema lühike, konkreetne, arusaadav ning mõjuv. Kui sõnumid on valmis kirjutatud, kutsume Rasmuse tagasi kontrollima ja õpetajatele hindeid panema. Seniks aga soovime Rasmus Kaggele uusi kordaminekuid!