Töökohapõhine õpe

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõpe, mille puhul õppija on põhikohaga töölepingu alusel ettevõttes õppival erialal tööl ja saab selle eest ka töötasu.

Töökohases õppes olles õpib õppija 1/3 õppest koolis ja 2/3 erialasel tööl ettevõttes. Õppesse asumise eeldus on olemasolev tööleping või kirjalik kokkulepe tööandjaga selle saamiseks.

Õpipoisi õppekava valmib kooli ja ettevõtte koostöös. Õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel (rohkem loe Töökohapõhine õpelink opens on new page)

• Kõige praktilisem õppevorm – vajalikud oskused omandatakse igapäevase praktilise töö käigus.
• Õpingud tagavad tööturul hinnatud töökogemuse.
• Sobivuse korral saab pärast õpinguid jääda tööle ettevõttesse.
• Ettevõttes tehtud töö eest makstakse töötasu.

Õigus on saada toetusi samadel tingimustel teiste kutseõppe õpilastega:

• Heade õppetulemuste korral võib õpilane taotleda alates õpingute teisest semestrist põhitoetust – 60 eurot kuus;
• Vajadusel hüvitatakse õpilasele kodu ja õppeasutuse vahelised ühistranspordikulud;
• Vajaduspõhine eritoetus.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõpe, mille puhul toimub teoreetiline väljaõpe VIKKis ja praktiline väljaõpe ettevõttes. Töökohapõhise õppe osalised on õpilane, ettevõte ning VIKK. Õppe täpsem korraldus lepitakse kokku kolmepoolses praktikalepingus.

Loe rohkem: Õpipoisi õpelink opens on new page

Õpipoisiõpe võimaldab tööandjal oma töötajate kvalifikatsiooni tõsta ja aitab kaasa uute töötajate värbamisele. Tööandjaks võib olla ükskõik milline ettevõte või asutus, kes suudab õpilasele tagada tööülesannete täitmise läbi õpiväljundite omandamise. Esmalt tuleb mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi töötaja vajab. Õpilase töökoormuse ja -ülesannete planeerimisel tuleb arvestada, et õpilane peab osalema lisaks praktikakohas töötamisele ka koolis õppetööl, millele lisandub iseseisev töö.

Seejärel tuleb pöörduda VIKKi, et koos kokku lepida sobiv õppekava ja õppe läbiviimise korraldus. Õpipoisiõppega saavad ettevõtjad koolitada oma vajadustele vastavaid töötajad. Ettevõte võtab õppija tööle ja kohaldab õppijatele töölepinguseaduse, töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Kui VIKK soovitud õpet ei paku, tuleb pöörduda ükskõik millise kutseõppeasutuse poole, kus seda eriala õpetatakse.

Kutseõppeasutus ja ettevõte hindavad koos õppetingimusi ettevõttes ja veenduvad selle valmisolekus täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad ettevõttes ja milliste omandamine tagatakse koolis. Ettevõtte hindamise tulemusena valmib kirjalik eksperthinnang, mis lisatakse praktikalepingule.

Õpilase praktilise väljaõppe tagab ettevõte. Selleks määratakse õpilasele koostöös VIKKiga praktikakoha juhendaja, kes saab vajaliku väljaõppe ning kes tagab õpilase juhendamise ja väljaõppe kogu õppeaja jooksul. Ühel juhendajal võib korraga olla kuni neli juhendatavat õpilast. Ettevõte tagab õpilase juhendamiseks vajaliku töökorralduse ja juhendamisega seotud ülesannete täitmise, samuti töö- ja õppeülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid. VIKK hüvitab ettevõttele osa õppekuludest.

Praktikakoht sõlmib õpilasega töölepingu ja õpilasele laienevad kõik töötajale osaks saavad õigused ja kohustused. Ettevõte maksab õpilasele praktikakohas tööülesannete täitmise eest tasu vähemalt töötasu alammäära suuruses, tasu maksmist praktikalepingus eraldi ei sätestata.

Töökohapõhine õpe toimub kutseõppeasutuse õppekava alusel. Õpilasele koostatakse vajadusel selle alusel individuaalne õppekava, arvestades praktikakoha eripära ning õpilase haridustaset, varasemaid teadmisi ja oskusi ning hariduslikke erivajadusi. Sobiva kooliõppekava puudumisel on võimalik koostöös ettevõttega koostada olemasoleva kutsestandardi alusel (või selle puudumisel kutseliidu või ettevõtjate heakskiidul) ka uus õppekava.

Kooli roll on õpetada õpilastele teoreetilisi teadmisi, võtmepädevusi ja esmaseid praktilisi töövõtteid. Kool määrab õpilasele ka omalt poolt juhendaja, kes kureerib õpilase õppetööd ning hoiab kontakti ettevõtte ning sealse juhendajaga. Kool tagab praktikakohapoolse juhendaja pedagoogilise ettevalmistuse vajalikul tasemel lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast.

Töökohapõhisesse õppesse võib asuda omal initsiatiivil, ettevõtete, asutuste, töötukassa, karjäärikeskuste, kutseõppeasutuste, kutseliitude, kohalike omavalitsuste või muude institutsioonide suunamisel. Pöörduda tuleb eelkõige kutseõppeasutuste poole. Õpilastena nähakse nii noori kui ka täiskasvanuid, kes soovivad ümber õppida, et alustada oma teist või kolmandat tööalast karjääri.

Töökohapõhise õppe rakendamisel tegevustoetustest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritud koolituskohtadel katab kool õppekulud koolis toimuva õppe ja juhendajate koolituse ning koolipoolsele juhendajale makstava juhendamistasu ulatuses. Vastavalt töökohapõhise õppe praktikalepingus kokku lepitule kannab kool ühe õppija kohta ühes kuus maksimaalselt 0,1 õpetaja töötasu alammäära üle praktikakohale praktikakohapoolsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks.

Loe töökohapõhise õppe rakendamise korda siit: Töökohapõhise õppe kordlink opens on new page

Vaata ka Töötukassa toetusi töökohapõhisele õppele: Tööta ja õpi!link opens on new page

VIKKis koordineerib töökohapõhist õpet osakonna praktikakoordinaatorid.