2025.aastal on meil koolis 2 pidupäeva - 13. jaanuaril möödub 104 aastat õppetöö algusest Vana-Võidus, 16.augustil tähistame kooli asutamise 105ndat aastapäeva. Vaadates kooli pikale ajaloole tagasi, tuleb tõdeda, et koolil on olnud häid aegu, aga ka keerulisi hetki püsimajäämise, rahadega, õpilaste vähesuse, õpetajate puuduse, pidaja ehk omaniku vähese toe tõttu. Eriti keerulised olid esimesed 25 aastat – tihti oli küsimus, kas siin saab üldse kooli pidada.

Eesti omariikluse jalusesaamise ja Vabadussõja võitmise järel oli noore riigi kõige olulisemad otsused seotud maaga – kiirelt viidi läbi maareform ja 1919 aasta detsembris Asutava Kogu poolt vastu võetud põllumajandus-hariduse korralduse seaduse pandi aluse põllutöö kutsekoolidele Eestis. Viljandimaa Maakonnanõukogu otsustas 26.03.1920 koosolekul avada maakonnas 3 põllutöökooli, üks neist Vana-Võidus. Korraldati direktori valimised ja põhikirjade koostamised. Vana-Võidu ametikooli esimeseks direktoriks valiti seni Olustveres Eesti Aleksandri põllutöökoolis õpetajana töötanud agronoomiharidusega August Usin.

17.augustil 1920 kiideti direktori koostatud kooli pidamise põhimõtted heaks ja Viljandi maakonnanõukogu asutas Vana-Võidus 2-aastase alampõllutöökooli. Kooli alguseks määrati 1. november. Kohe asuti õppida soovijatelt avaldusi vastu võtma. 1.11.1920.a. avaldas direktor Usin Sakalas artikli „Põllumajandus-haridusest Vana-Võidu alampõllutöökooli avamise puhul". Rahvale anti teada tulevase kooli sisu.

Kooli avamine viibib.

Kõik ei läinud nii libedalt. Kooli avamist lükkas edasi lõppenud Vabadussõda. 1920.a. juunis paigutab Viljandi-maa maavalitsus Vana-Võidu mõisa 3-da välja suurtükiväe divisjoni. Algab pikk vaidlus sõjaväe ja vabariigi valitsusega hoonete vabastamiseks. Lõpuks annab sõjavägi 8.jaanuaril mõisa hooned maakonnavalitsusele üle ja 13. jaanuaril 1921.a. jõuti Vana-Võidu mõisas nii kaugele, et härra Eduard Kullasepp andis 18 kooli vastuvõetud õpilasele esimesed tunnid. Kool läks käima 1-aastase õppeajaga. Õppetöö kestis 1921.a. 14. maini. Esimene lend kooli ei lõpetanud, sest taas võttis sõjavägi mõisa hooned oma valdusesse. Kool suleti. Algas uus pikk kirjavahetus sõjaväe ja vabariigi valitsusega.                                                                                                                

Riigivanem Päts aitab kooli taas avada.

Sõjavägi lahkub mõisast riigivanema Konstantin Pätsi korraldusel 1923.aasta mais. Suvel otsustas maakonnanõukogu avada Vana-Võidus taas põllumajanduskool. 16. oktoobril määrati direktori kohusetäitjaks Karl Tõnnis, kes sai ülesandeks kool kiiresti avamiseks ette valmistada. Mõisa olukord oli halb. 1923 a oktoobris andis Sakala teada, et ilus Vana-Võidu mõis on sõjaväe käes koledasti kannatada saanud ja nõuab maavalitsuselt selles vastutuse võtmist.

Vaatamata mõisa kehvale olukorrale avati Vana-Võidu mõisas 1923 aasta oktoobris 1 aastane põllutöökool. Õppima asus 22 õpilast kes 1924.aasta kevadel kooli lõpetavad. Nii töötas kool 1931.aasta kevadeni. Aga siis kerkisid kooli kohale murepilved. Kooli majandamine käis alla.

Kool jäi võlgadesse ja suleti.

28. juunil 1932.a. otsustas Vabariigi valitsus võlgadesse jäänud Vana-Võidu üheaastase põllutöökooli sulgeda. Maavalitsusel lubati selle asemel avada üheaastane kodumajanduskool. Samuti peeti mõisas edasi talu. Ka talul ei läinud hästi. 1933 märtsis oli laudahoones (tänane kooli peahoone) suur tulekahju. Kahtlustati süütamist. Pööningul hävis kogu ristiku ja põhutagavara, hukkusid 1 siga ja 3 põrsast. Kõik kõrvalhooned olid varemetes, enam-vähem oli korras härrastemaja. Koolipidamine polnud siin võimalik. 

1936.a.30. juunil võttis riigivanem Konstantin Päts vastu otsuse Vana-Võidu kodumajanduskooli asutamise kohta. Mõis anti haridusministeeriumile üle 1. aprillil 1937.a. Samal aastal asus haridusministeerium mõisa kooliks ümber ehitama. Projekt valmis 1937.aasta juulis. Paraku sekkus ilusasse plaani 1939.aastal Nõukogude sõjabaaside tegemine Eestis. Ehitamine uue projekti järgi venis. Kool valmis 1940.a. sügiseks. Härrastemaja ehitati kahekordseks keskkütte ja elektriga koolimajaks. Enne 1940.a. juunipööret kirjutas Sakala: "Hiljemalt 1. novembriks kavatsetakse Vana-Võidus avada kodumajanduskeskkool". Nii ka läks.

Saksa okupatsiooni ajal kolis kool Olustverre.

Saksa okupatsiooni ajal võtsid mõisa enda kasutusse saksa sõjavägi. Mõis muudeti sõdurite puhkekoduks. Kool koliti Olustvere Põllutöökeskkooli juurde. Sõja lõppedes ja saksa sõjaväe lahkumise järel oli kool veebruaris 1944 tagasi Vana-Võidus.

Sõda oli räsinud ka Vana-Võidu kooli. Mustus, lõhutud inventar jms. Koolidirektor meenutab: "Kirbud hüppasid kui rohutirtsud, elektrit polnud, WC-d olid ummistunud, raha polnud. Õppetöö toimus lampide ja küünalde valgel, vett pumpasime käsitsi. Kütteks tegime metsas puid." 

1944 algas nõukogude okupatsioon. 

Detsembris avati Vana-Võidus 3-aastase õppeajaga Kodumajanduse Tehnikum. 1945 aastal muudeti kool Tehniliste Kultuuride Tehnikumiks, paari aasta pärast Vana-Võidu Loomakasvatustehnikumiks. Loomakasvatus oli Eestis olulisel kohal, sest olime ju Leningradi ja Moskva toiduait. Enamus liha- ja piimatoodetest veeti tol ajal neisse linnadesse. Uno Tombak, kooli direktor aastatel 1954 – 1963, arendas Vana-Võisus koos sovhoosiga loomakasvatust. 

1963.aastal asus kooli juhtima edumeelne ja ettevõtlik Heldur Koolmeister. Nõukogude riigis anti koolidele oluliste inimeste nimed. 1. septembril 1964 sai kool uue nime - Juri Gagarini nimeline Näidissovhoostehnikum. Kool toimis koos nõukogude põllumajandusettevõtte sovhoosiga (sovhoos tuleb kahest venekeelsest sõnast sovhoos = sovetskoje hozjaistvo) ja arenes kiiresti. 

Suur ettevõtmine oli Vana-Võidu ringraja rajamine. 20. septembril 1964 toimus esimene suurvõistlus. 4570 meetrine ringrada oli esimene rahvusvaheline ringrada motosportlastele endises Nõukogude Liidus. Viimane võistlus peeti 1988.aastal.

Sovhoosil ja koolil läks oskusliku majandamise tulemusena järjest paremini. Õpilasi oli rohkelt, kooli õppima asumiseks tuli läbida konkurss. Kool kasvas, vajas juurdeehitust, ühiselamut.   

Kool kasvas suuremaks.

1976.aasta oli suur ehitamise aasta. Mõisahäärberile ehitati juurde kolmekorruseline õppeklasside ja söökla/aula tiivad. Mõisaparki ehitati õpilaskodu. Tegutsesid tehnikaringid, tegeleti ratsaspordiga, koolil oli segakoor ja tantsurühm. Eriti tublid oli noored spordis. Osaleti edukalt üleriigilistel võistlustel ja konkurssidel. 

18 aastat kooli juhtinud direktor Koolmeister andis 1981.aaastal uuele direktorile Lembar Kivistikule üle heas korras kooli. Tema mäletamiseks on meil külas ka Koolmeistri tee.

Direktor Lembar Kivistik koos oma meeskonnaga jätkas eelkäija tööd – Vana-Võidu kooli maine oli kõrge, õppijaid tuli üle riigi. Uued klassiruumid ja söökla ning ühiselamu võimaldasid vastu võtta rohkem õpilasi. Koostöö sovhoosiga andis koolile piisavalt raha õppebaaside ja õppevahendite ostmiseks. Kooli varustamisega tegelejad nagu Tauno Tuula, oskasid kodust kaasavõetud suitsuvorsti või -põrsa või VanaTallinna eest Moskvast igasugust kaupa välja ajada.

Eesti sai vabaks!

Eesti taasiseseisvumisel algasid muutused ka Vana-Võidus. Esmalt vabaneti nõukogude sümboolikast. Ajalikku läksid Gagarin ja punalipp. 1989. aasta rahvasaadikute valimistel valiti direktor Lembar Kivistik Viljandimaa maavolikogusse. Temast sai maavolikogu juhataja. 1991. aasta putši ajal oli Vana-Võidu Viljandi maavalitsuse tagala. Siia toodi olulised dokumendid ja raha. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti end taas iseseisvaks, vabaks Eestiks!

Algasid muutused kutsehariduses. Eestis oli üle 90 kutsekooli ja tehnikumi. Seda oli riigile ilmselgelt palju, raha kõigile ei jätkunud. Koolid tegelesid ellujäämisega. Nii pidime ka Vana-Võidus tõestama, et oleme tugev ja vajalik kool. 

1. septembril 1991 sai koolist Vana-Võidu Tehnikum. Alustasime koostööd Eesti Põllumajandus Akadeemiaga. Selle tulemusena sai 11.septembril 1992 koolist Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool. Lembar Kivistik lõpetas oma töö Vana-Võidus 1994.aastal.

1999 aastal loodi Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool.

Muutused jätkusid, algas kutsekoolide ühendamine. Vabariigi valitsus kinnitas 8. oktoobril 1996.a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“, milles määras: 

1. Riigieelarve ressursside ja spetsialistide kaadri efektiivsemaks kasutamiseks korraldada ümber 31. augustist 1999.a järgmised kutseõppeasutused: Ühendada Vana-Võidu Kõrgem Põllumajanduskool ja Viljandi Kutsekeskkool ning moodustada nende baasil uus kutseõppeasutus 01.septembrist 1999.a. 
2. Põllumajandusministeeriumil anda Haridusministeeriumile üle Vana Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli valduses olev riigivara ja riigieelarvelised vahendid hiljemalt 31. augustiks 1999. a. 
3. Haridusministril kinnitada ümberkorraldatud kooli eelarve 01. septembriks 1999.a.

See otsus sündis pikkade ja põhjalike läbirääkimiste teel. Olin siis Viljandi linnapea ja saan kinnitada, et kooli jätmine Vana-Võitu linnarahvale ei meeldinud. Aga et koolile oli arenemiseks suuremad võimalused Vana-Võidus, siis nii ka läks. 

5. märts 1999 moodustati kolme kooli ühendamisel Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool ehk VÜKK. Kooli direktoriks valiti Margus Ojaots. Talle tehti ülesandeks viia läbi koolide ühendamine, õppetööks mittevajaliku vara erastamine. Põllumajanduserialad anti naaberkoolidele, Viljandist toodi kutsekeskkooli ja õppekombinaadi erialad Vana-Võitu, koolist sai tööstus- ja tehnoloogia- ning teenindusõppe kool. 1.09.1999 Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli (VÜKK) avaaktusel käisid õpetajaid ja õpilasi tervitamas peaminister Mart Laar, Viljandi linnapea Tarmo Loodus ja Viljandimaa maavanem Helir-Valdor Seeder.

Uue kooli ees olid keerulised ülesanded. Õppetöö ümberkorraldamine, vara erastamine, õpetajate ja töötajatega ühise kooliruumi kujundamine jne. Eelarve kitsikusest pääsemiseks hankis direktor Ojaots koolile õiguse koolitada Eesti kaitseväe auto- ja bussijuhte. Nii elas 2002 aasta sügisest Vana-Võidus kuni 400 kaitseväelast. Viljandis sõitis ringi 15 kaitseväe õppesõidukit. See tagas koolile lisasissetuleku ja võimaluse õppekeskkonda parendada. Leping kaitseväega lõppes 2014 aastal. 

Kooli uus visioon ja uuenemine.

Margus Ojaots lahkus koolist 2004.aasta kevadel ja asus tööle Narva kutsekooli direktorina. Kooli uueks direktoriks valiti allakirjutanu, Tarmo Loodus. Asusime koolirahvaga koos kooli tulevikku kavandama. Olime nüüd Euroopa liidus ja riik otsustas kutsehariduse korda seada. 2006.aastal sai valmis kooli uus visioon ja arengukava. 2007-2008.a. viisime läbi arhitektuurikonkursi ja valmistasime ette EL uue perioodi investeeringute taotluse. Koolile eraldati 15 M€. Hiljem lisandus veel 3 M€ CO2 raha. 

Esmalt renoveerisime õpilaskodu. AS Eviko ehitas 1970-datel ehitatud ühiselamu kaasaegseks kortertüüpi õpilaskoduks. Kohti on 236. Lisaks kohvikuruumid, jõusaal, tegelustuba, bändiruum jms. See sai valmis 2010.a. jõuluks. Järgmisel aastal renoveeriti ühiselamu ja võimla. 2013.aastal valmisid töökojad ja 2015 lõpuks peahoone. Kooli avamisel 2015.a. septembris pidas kõne Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Mõisaegsest karjalaudast sai Eesti üks ilusamaid koolihooneid. Ootele on jäänud mõisa härrastemaja ja spordihoone renoveerimine. 

Taas rahahädad.

Tänane kool on vaatamata õpilaste suurele huvile majanduslikult keerulises seisus. Eelarve pole viimased 7 aastat kasvanud. Nii oleme viimased 3 aastat aastalõpus rahadega miinuses. Seda mitte kooli enda tegevuse tõttu, vaid kutsekoolide alarahastamise tõttu. Haridus- ja teadusministeerium tellis professor Aaviksoolt hariduse rahade kasutamise uuringu. Ta jõudis järeldusele, et kutsehariduses on 1/3 raha ehk 50 M€ puudu. Meie eelarves oli 2024 aastal puudu 500 000 eurot. Aasta lõpuks saime rahad siiski tänu kokkuhoiule ja riigipoolsele täiendavale tegevustoetusele nulli. Aga see oli ka väga suur kokkuhoiu aasta. Nii jätkub ka 2025.aastal - eelarve ei suurene, kokkuhoid on oluline! Olukorra paranemist lubatakse 2026.aasta.

Kokkuvõtteks – oleme hinnatud kutsekool.

Meie kooli tulemused on väga head. Kutseeksameid sooritame väga hästi - 90% lõpetajatest.  70 % lõpetajatest asub erialasele või lähedasele tööle. 2023 ja 2024 aastal oli pea kõikidel erialadel sisseastumisel konkurss. Eelmisel sügisel oli õppima asumiseks 750 avaldust, õppima võtsime 450. Uutele õppima tulijatele panen südamele – õppige põhikoolis või gümnaasiumis hoolega, siis on teil lootust meie kooli sisse saada ja omale soovitus eriala omandada.

Õppima asudes tuleb meeles pidada meie õpetaja Heiki Raudla kuldlauset: „Kui te soovite mitte midagi teha, siis Vana-Võidu kool pole selle tegemiseks!“

Head juubeliaastat meie kooliperele!

Tarmo Loodus