Kutsehariduse reform – seda viimase aasta jooksul kuuldud sõnapaari teab vist iga eestimaalane. Sellest arusaamine on aga keerulisem: kes usub, et olukord läheb paremaks, kes kardab, et see halveneb veelgi, ja kes laiutab lihtsalt käsi – mis siis ikka!
Muutustega on seekord nii, et esmalt tulid uued ideed ja poliitikad ning nüüd oleme asunud neid ideid sisuga täitma. Kutsehariduses muudetavaid seniseid tõekspidamisi on mitmeid: keskhariduse tähtsuse tõstmine ehk üldainete mahu suurendamine kutseõppes, kutsekooli lõpetajate konkurentsivõime tõstmine ja suunamine kõrgharidusse, mitmete ametite õppeaja pikendamine kolmelt aastalt neljale, täiskasvanute kaugõppe ehk mittestatsionaarse õppe rahastamise ümberkorraldamine, uute tulevikuerialade loomine, koolikohustuse tõstmine 18. eluaastani, inseneri- ja IT-õppe soodustamine, kutsehariduse rahastamise ümberkorraldamine jne. Suurem teema on, kuidas on seotud täiskasvanute õpe ja kutseharidus, milline on täiend- ja ümberõppe roll kutsehariduses ning kuidas võiks Töötukassa (mis võiks juba Töökassaks saada) selles osaleda. Samuti, kuidas korraldada Eestis mitmes Euroopa riigis populaarset töökohapõhist õpet. Ideid kutsehariduse ümberkorraldamiseks on rohkemgi.
Lisaks kutsehariduse uuendamisele tegeleb riik usinalt ka üldhariduse ümberkorraldamisega. Sellesse loetellu mahuvad õpetajate ja koolijuhtide karjäärimudelid, palgatingimused, 5-aastased töölepingud, õppekavade uuendused, e-lõpueksamid, palgatõus ja palju muud. Olulisel kohal on õppetasemete korrastamine – kes tegeleb riigis keskhariduse korraldamisega, kes ja kuidas rakendusliku kõrghariduse korraldamisega ning kellele jääb põhiharidus. Taasiseseisvunud Eestis ei ole hariduses olnud korraga nii palju hariduskorraldust muutvaid ettevõtmisi. Uuenduste rohkus ja esialgsete sõnumite ähmasus on tekitanud koolirahvas ärevust – mis meist saab? Loodetavasti toob see õppeaasta uuenduste sisus selgust.
Meie koolile on viimased kolm aastat olnud oluliseks teemaks kutsehariduse rahastamine ja toimetulek keerulises majanduslikus olukorras. Nuputame, kuidas kitsastes oludes õpetamisega hästi hakkama saada, kuidas tagada õppijatele teadmised ja oskused, et kooli lõpetamise järel töömaailmas toime tulla. See on keeruline ülesanne. Oleme teinud selle lahendamiseks kokkuhoiukava, millega suudame vähendada eelarve puudujääki 200 000 euro võrra. Koostöös ministeeriumiga saame olukorra lahendatud.
Kutseõppe kvaliteet sõltub õppija tahtmisest ja õppe mahust
Õpetamise eesmärk koolis on anda tulevastele meistritele võimalikult hea stardiplatvorm. Kvaliteeti kontrollitakse eriala lõpueksamil tööandjatest ja õpetajatest koosneva komisjoni poolt. Siiani on meie kooli lõpetajad kutseeksameid hästi sooritanud. See on kooli ja praktikaettevõtete praktikantide juhendamise hea koostöö tulemus.
Kokkuhoid vähendab koosõppimise mahtu
Sellest õppeaastast vähendab kool raha kokkuhoiu tõttu koolis õpitavate tundide arvu kursusel kahe tunni võrra – 20 kontakttunni asemel on 18 tundi, iseseisva töö maht on kuue tunni asemel kaheksa. See tähendab rohkem õppimist kodus või praktikakohal. Iga õppija peab ise rohkem õppima. Usun, et õpitahet meie õppijatel jätkub. Seda juba seetõttu, et meie kooli saavad õppima asuda parimad õppijad – kooli õppima asumiseks oli konkurss pea kõigil erialadel – 400 õppekohale kandideeris 750 soovijat! Kutseharidus on paljudele südamelähedane. Paraku riigi rahaline seis ei luba rohkem õppijaid vastu võtta.
Rohkem aega õpilünkade parandamiseks
Koosõppimise tundide vähendamine ja iseseisva õppimise mahu suurenemine võib kaasa tuua õpiprobleeme. Planeerime sel aastal konsultatsioonideks ja järelvastamiseks eraldi ajad. Kehtima jääb kohustus vastata õppeperioodil saadud puudulikud hinded kolme nädala jooksul uue perioodi alguses. Lisaks planeerime aeglasematele ja puudulike õpitulemustega õppijatele täiendava õppetöö nädal enne talvevaheaega, nädal aprilli lõpus ja nädal õppeaasta lõpus juunis. Samas loodame, et sellist õpiabi läheb vaja vähestel õppijatel. Probleeme aitavad lahendada rühmajuhendajad ja sotsiaalpedagoog.
Uuendustest veel
Kutseõpe nelja-aastaseks – eesmärk on anda lõpetajatele paremad teadmised ja oskused ning parem valmisolek edasi õppimiseks kõrghariduses. Millistel erialadel tuleb 4-aastane õpe, alles selgub.
Täiskasvanute õppimise rahastus muutub. 2013. aastal püstitas Eesti endale eesmärgi viia täiskasvanute õpe ehk elukestev õpe uuele tasemele. Täna on Eestis kutsekoolide õppijatest umbes 40% täiskasvanud. Tänane poliitiline sõnum on, et kutsekoolis on vaja rohkem kutsekeskharidust. Selleks tuleb leida täiskasvanute õppele muu rahastus, näiteks Töötukassa kaudu, ja vabanenud raha kasutada kutsekeskhariduse mahu suurendamiseks. Uuem võimalus on rahastada täiskasvanute tasemeõpet „Kutse- ja kõrghariduse arendamise programm PRÕM+“ projekti kaudu. Meie kool taotles 64 töökohapõhise õppe kohta.
Koolikohustuse tõstmine 18. eluaastani. Peagi on kooliskäimise kohustus kõigil kuni 18-aastastel noortel, mis tähendab, et riik tagab kõigile õppimisvõimalused. Selle täitmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse ühine vastutus.
Erivajadustega noorte õppimine. Tavaklassides kaasava hariduse rüpes sirgunud noortel on keeruline kutseõppesse siseneda, seda nende üldoskuste tagasihoidliku taseme tõttu. Paraku on ka meie koolis nüüd nii, et erivajadustega õpperühmi enam ei ole, püüame hakkama saada tavarühmades.
Kutseõppe fookus inseneerial. Tehnoloogia arengut ja rohepöörde tulevikutrende arvestades kasvab vajadus inseneride järele pikaajaliselt, mistõttu vajab tehniliste erialade tööjõupuudus süsteemset ja laiahaardelist lähenemist. Eesti on käivitanud Euroopa Liidu kaasrahastusel inseneriakadeemia, mille eesmärk on suurendada õppe vastavust tööturu vajadustele tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas. Samuti IT Akadeemia, mille kaudu jõuavad ettevõtjate ja ühiskonna vajadused IKT valdkonna haridusse ja koolidesse.
Eesti kutsekoolid on suurte muutuste ootel. Ärevust on palju, kuid on ka lootust, et kutsehariduse hiilgeajad on ees. Lausa nii, et pärast põhikooli on enamiku valik kutsekool – meistriteks kasvamise kool.
Tarmo Loodus
Viljandi Kutseõppekeskuse direktor
