Vastuvõtt

Töökohapõhine õpe

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõpe, mille puhul õppija läbib 1/3 õppest koolis ja 2/3 erialasel tööl ettevõttes. Eelduseks on olemasolev töökoht või kokkulepe tööandjaga selle saamiseks.

 

Õpipoisi õppekava valmib kutsekooli ja ettevõtte koostöös. Õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel (rohkem loe http://www.kutseharidus.ee/tookohapohine-ope/ )

Miks valida töökohapõhine õppevorm:

  • Kõige praktilisem õppevorm – vajalikud oskused omandatakse igapäevase praktilise töö käigus
  • Õpingud tagavad tööturul hinnatud töökogemuse
  • Sobivuse korral saab pärast õpinguid jääda tööle praktikaettevõttesse
  • Ettevõttes tehtud töö eest makstakse tasu
  • Õigus on saada toetusi samadel tingimustel teiste kutseõppe õpilastega:
  • Heade õppetulemuste korral võib õpilane taotleda alates õpingute teisest semestrist põhitoetust – 60 eurot kuus;
  • Vajadusel hüvitatakse õpilasele kodu ja õppeasutuse vahelised ühistranspordikulud;
  • Vajaduspõhine eritoetus.

Õpipoisiõppe olemus

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõpe, mille puhul toimub teoreetiline väljaõpe VIKKis ja praktiline väljaõpe ettevõttes ehk praktikakohas. Töökohapõhise õppe osalised on õpilane, ettevõte ning VIKK. Õppe täpsem korraldus lepitakse kokku kolmepoolses praktikalepingus.

Loe rohkem: https://www.employers.ee/algatused/opipoisiope-ehk-tookohapohine-ope/

Ettevõte

Õpipoisiõpe võimaldab tööandjal oma töötajate kvalifikatsiooni tõsta ja aitab kaasa uute töötajate värbamisele. Tööandjaks võib olla ükskõik milline ettevõte või asutus, kes suudab õpilasele tagada tööülesannete täitmise läbi õpiväljundite omandamise. Esmalt tuleb mõelda, milliseid teadmisi ja oskusi töötaja vajab. Õpilase töökoormuse ja -ülesannete planeerimisel tuleb arvestada, et õpilane peab osalema lisaks praktikakohas töötamisele ka koolis õppetööl, millele lisandub iseseisev töö.

Seejärel tuleb pöörduda VIKKi, et koos kokku lepida sobiv õppekava ja õppe läbiviimise korraldus. Õpipoisiõppega saavad ettevõtjad koolitada oma vajadustele vastavaid töötajad. Ettevõte võtab õppija tööle ja kohaldab õppijatele töölepinguseaduse, töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Kui VIKK soovitud õpet ei paku, tuleb pöörduda ükskõik millise kutseõppeasutuse poole, kus seda eriala õpetatakse.

Kutseõppeasutus ja ettevõte hindavad koos õppetingimusi ettevõttes ja veenduvad selle valmisolekus täita õppekava eesmärke ning tagada õpilase ohutus ja tervise kaitse. Hindamise käigus selgitatakse välja, millised õppekavas kirjeldatud õpiväljundid on omandatavad ettevõttes ja milliste omandamine tagatakse koolis. Ettevõtte hindamise tulemusena valmib kirjalik eksperthinnang, mis lisatakse praktikalepingule.

Õpilase praktilise väljaõppe tagab ettevõte. Selleks määratakse õpilasele koostöös VIKKiga praktikakoha juhendaja, kes saab vajaliku väljaõppe ning kes tagab õpilase juhendamise ja väljaõppe kogu õppeaja jooksul. Ühel juhendajal võib korraga olla kuni neli juhendatavat õpilast. Ettevõte tagab õpilase juhendamiseks vajaliku töökorralduse ja juhendamisega seotud ülesannete täitmise, samuti töö- ja õppeülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud materjalid ja töövahendid. VIKK hüvitab ettevõttele osa õppekuludest.

Praktikakoht sõlmib õpilasega töölepingu ja õpilasele laienevad kõik töötajale osaks saavad õigused ja kohustused. Ettevõte maksab õpilasele praktikakohas tööülesannete täitmise eest tasu vähemalt töötasu alammäära suuruses, tasu maksmist praktikalepingus eraldi ei sätestata.

Kutseõppeasutus

Töökohapõhine õpe toimub kutseõppeasutuse õppekava alusel. Õpilasele koostatakse vajadusel selle alusel individuaalne õppekava, arvestades praktikakoha eripära ning õpilase haridustaset, varasemaid teadmisi ja oskusi ning hariduslikke erivajadusi. Sobiva kooliõppekava puudumisel on võimalik koostöös ettevõttega koostada olemasoleva kutsestandardi alusel (või selle puudumisel kutseliidu või ettevõtjate heakskiidul) ka uus õppekava.

Kooli roll on õpetada õpilastele teoreetilisi teadmisi, võtmepädevusi ja esmaseid praktilisi töövõtteid. Kool määrab õpilasele ka omalt poolt juhendaja, kes kureerib õpilase õppetööd ning hoiab kontakti ettevõtte ning sealse juhendajaga. Kool tagab praktikakohapoolse juhendaja pedagoogilise ettevalmistuse vajalikul tasemel lähtuvalt töökohapõhise õppe spetsiifikast.

Õpilased

Töökohapõhisesse õppesse võib asuda omal initsiatiivil, ettevõtete, asutuste, töötukassa, karjäärikeskuste, kutseõppeasutuste, kutseliitude, kohalike omavalitsuste või muude institutsioonide suunamisel. Pöörduda tuleb eelkõige kutseõppeasutuste poole. Õpilastena nähakse nii noori kui ka täiskasvanuid, kes soovivad ümber õppida, et alustada oma teist või kolmandat tööalast karjääri.

Töökohapõhise õppe kulude katmine

Riikliku koolitustellimuse alusel rakendatud töökohapõhise õppe kulud katab kool koolis toimuva õppe ja juhendajate koolituse ning koolipoolsele juhendajale makstava juhendamistasu ulatuses. Vastavalt praktikalepingus kokkulepitule kannab kool kuni 50% koolitusrahast üle ettevõttele sealsele juhendajale juhendamistasu maksmiseks. Muudest vahenditest rahastatava koolituse puhul lepitakse kulude jaotus kokku praktikalepingus.

Võta ühendust:

VIKKis koordineerib töökohapõhist õpet kutseõpetaja Meelis Merila meelis.merila [at] vikk.ee